Kõik, kes kirjutavad teemal „Ukrainlased võtavad Kurski oblastis territooriumi” või „Venelased võtavad Kurski oblastis territooriumi tagasi”, on kas tõesti lollid või valetavad klikkide saamise pärast.

Sellist asja seal ei toimu, kirjutavad analüütikud. Enamasti püüavad väikesed meeskonnad üksteist märgata ja seejärel droonide ja suurtükitulega üksteist jahtida või üksteist varitseda.

Mingit eesliini kui sellist Kiurski oblastis pole ja suurem osa kummagi poole kaardijooniseid põhineb väikestel 5-mehelistel gruppidel, kes sõidavad läbi tühjade külade ja teevad vaenlast jälitades pilti.

Tõde on see, et keegi ei tea, kes millises külas igal hetkel tulejuhtimist juhib, ja see ei ole selline positsioonisõda, kus see loeb.

Ukrainlased püüavad leida kohti, kus nad saaksid paigale jääda ja rajada varustusliine. Venelased omakorda koondavad kaitseperimeetrit ja koguvad reserve sealt, kus nad tegelikke strateegilisi lahinguvälju ei nõrgesta.

Tegelikult on olulised küsimused, kas ja millal suudavad Ukraina relvajõud end varustada ja millal saab Vene relvajõud koordineerida ressursse kahjustatud piirkonna ulatuslikuks puhastamiseks.

Venelased, kes sõidavad läbi küla ja ei näe lähedal asuvas metsas Ukraina üksust, ei mõjuta üldist olukorda. Sama ei tee ka ukrainlased, kes postitavad pilte küladest, kust nad neli päeva tagasi läbi sõitsid. Kumbki neist pole tegelikult uudisväärtuslik ega oma strateegilist mõju.

Ainus, mis kindel on see, et Ukraina on võtnud ootamatu sissetungi käigus hulgaliselt Vene ajateenijatest vange, kes piiri valvasid ja keda Vene pool üritab nüüd vahetada Ukraina sõdurite vastu.