Ukraina rünnak Venemaa pinnal Kurskis võib sõja kriitilisel idarindel kaitsjatele kalliks maksma minna, hindab Iltalehti sõjandusekspert Emil Kastehelmi.

Kurski lahingute tulemusena tundub, et Ukraina võis osa Donetski oblastis võidelnud brigaade või osa neist Kurskisse üle viia. See muidugi tähendab, et Donetskis on ressursse vähem, hindab Kastehelmi.

Alates kevadest on Vene väed tunginud aina sügavamale, näiteks Donetskis asuvate Pokrovski ja Mõrnhohradi suunas.

Kurski operatsiooni ajal on Venemaal olnud veelgi paremad võimalused piirkonnas edasi pääseda ja üha rohkem külasid on langenud Venemaa kätte.

Kohati väga kitsa ründeotsaga edasi liikudes on Venemaa suutnud piirkonnas tegutseda, kartmata Ukraina vastukäike. Nõrk vastupanu on nüüd võimaldanud Venemaal mitu kilomeetrit edasi liikuda ja laiendada oma ründetipu asukohti.

Ründaja on nüüd Pokrovski keskusest umbes 15 kilomeetri kaugusel ja teekond Mõrnhohradi on vaid umbes 10 kilomeetrit. Kastehelmi sõnul ei paista isegi Ukraina tehtud kindlustused edukalt takistavat Venemaa edasitungi Ukraina vägede olulise logistilise keskuse suunas.

Ukrainas on palju kindlustusi, kuid paljud neist on langenud ka Venemaa kätte. Tundub, et nad ei suuda vähemalt vaenlast kuigi kaua tagasi hoida, sõnab Kastehelmi.

Venemaa on nüüdseks jõudnud Ukraina peamise kaitseplatoo piirkonda, kus Ukraina eeliseks on kõrge reljeef, valgalad ja tihedalt ehitatud väikelinnad.

Üks võtmelinnu on Novohrodivka. Kui sealt läbi saadakse, saab [Venemaa] mööda minna keerulisemast maastikust ja kesksetest kindlustustest. Seal avaldabki Venemaa survet.

Olukord on Ukraina jaoks keeruline. Lisaks piirkonna ressursipuudusele on Kastehelmi sõnul tuvastatud probleeme ka sõjaväelises juhtkonnas.

Kui see kõik kombineerida reservide lahkumisega, siis ei aita ka head kindlustused enam, kui tervikus on palju muid probleeme.

Kastehelmi sõnul moodustavad Pokrovsk ja Mõrnohrad peaaegu kokku kasvanud linnade rühma, mille piirkonnas elas enne Venemaa sissetungi üle 100 000 inimese. Pindalalt on Pokrovsk ligikaudu sama suur kui Bahmut, mis oli sõja algfaasis suurte lahingute sündmuspaik.

Venemaa pole pikka aega suutnud hõivata sellise suurusega asustuskeskusi.

Venemaa edasitungi kõrvalmõju koormab praegu Ukraina tsiviiladministratsiooni, kui märkimisväärne hulk inimesi põgeneb või tuleb piirkonnast evakueerida.

Kastehelmi ise käis sealkandis paar kuud tagasi. Sel ajal oli rindejoon idas veel Otšeretõne juures, Pokrovskist ja Mõrnohradist suhteliselt kaugel.

Mõlemad linnad, aga eriti Pokrovsk on piirkonna olulised logistilised keskused.

Linnades toimub palju sõjalist tegevust ja seda teab ka Venemaa. Nii see kohapeal välja nägi. Pokrovskist Kostantõnivka poole lahkudes võis sealkandis näha palju sõjalisi kindlustusi, soomusetõkkeid ja kaevikuid.