Julgeolekuprobleemidest ja rahalistest raskustest survestatud Saksamaa võib püksirihma pingutada Leetu lähetava brigaadi arvelt. Saksa nädalalehe Der Spiegel andmetel kärbib Berliin kavandatava brigaadi eelarvet varem mainitud 6–9 miljardi asemel 4–6 miljardi euroni.

See ei ole esimene kord, kui numbreid allapoole korrigeeritakse, kuid üldiselt on brigaadi moodustamine ja rahastamine jätkuvalt küsimärgi all. „Tundub, et praegusel üsna tühja rahakassa ajal peaks leevendust tooma oluline korrektsioon allapoole. Kuid selle asemel tekitavad uued arvud parlamendiliikmetes ja Bundeswehris (kaitseväes) umbusaldust,” kirjutas Der Spiegel eelmisel nädalal.

Teema lööb laineid ka Saksamaa idaosariikides sügisel toimuvate oluliste valimiste eel.

Ligikaudne hinnang on, et 4–6 miljardi euroga kaetakse brigaadi hädavajalikud relvad nagu tankid ja laskemoon. 5000-pealise brigaadi ülalpidamiseks pärast 2027. aastat, kui see on täiskoosseisus, on igal aastal vaja lisaks veel 1 miljard.

Der Spiegel viitab kirjavahetusele Saksamaa rahandusministeeriumi ja parlamendi Bundestagi eelarvekomisjoni esimehe ning opositsioonilise Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) liikme Helge Brauni vahel.

Rahandusminister Florian Toncar põhjendab kärpeid sellega, et Leedu brigaad moodustatakse uutest ja olemasolevatest üksustest, mis on juba varustatud relvadega. Brigaad koosneb kolmest lahinguüksusest: 122. soomus-jalaväepataljon Oberfychtachist Baierist, 203. soomuspataljon Augustdorfist Nordrhein-Westfalenist ja NATO tugevdatud kohaloleku lahingugrupp.

Miks nii suur arvude kõikumine? „Seda seetõttu, et Bundeswehr paigutatakse esimest korda ajaloos nii suures mahus välismaale, põhitingimused pole veel lõplikult välja töötatud, eriti teenuse atraktiivseks muutmise osas, ja planeering on alles väljatöötamisel,” tsiteerib Der Spiegel väljavõtet 12-leheküljelisest dokumendist.

Need numbrid ei kajastu veel ka 2025. aasta riigieelarve projektis.

Rahandusministeerium rõhutab, et arvud on esialgsed ja võivad muutuda, kuna pole veel selge, kui palju on vaja täiendavaid rahalisi vahendeid nn atraktiivsuse suurendamiseks – preemiateks ja muudeks hüvedeks, et meelitada Saksa sõdureid pikemaks ajaks tulema Leetu ja tooma kaasa oma perekonnad.

Sotsiaaldemokraadist kaitseminister Boris Pistorius, kelle jaoks brigaad Leedus on muutunud ka isiklikuks prestiižiprojektiks, on viimastel kuudel pidanud sageli kibedaid tablette alla neelama. Praegu Saksamaad valitsev niinimetatud valgusfoori koalitsioon – sotsiaaldemokraatlik SPD, liberaalne FDP ja rohelised  – on pidanud pikki ja ägedaid läbirääkimisi muudetud eelarve üle.

Kaitseminister Pistorius pidi oma isu tunduvalt ohjeldama, kuna tema koalitsioonipartnerid ei olnud nõus kaitse-eelarvet nii palju suurendama, kui ta soovis. Läbirääkimiste alguses olid sotsiaaldemokraadid nõudnud Bundeswehrile 6,7 miljardi euro suurust lisaraha. Küll aga saab vaid 1,25 miljardit. Samuti pole sugugi selge, kuidas suudavad tulevased valitsused täita praeguse valitsuse seatud eesmärgi suurendada kaitsekulutusi 2028. aastaks praeguselt 52 miljardilt 80 miljardini.

„Jah, ma sain palju vähem, kui küsisin. See on masendav, sest ma ei saa teatud asju algatada kiirusega, mida muutuvad ajad ja ohud nõuavad. Pean kohanema ja sellest maksimumi võtma,” on Pistorius öelnud.

Der Spiegel mainib ka Business Insideri varasemat aruannet, mis ütles, et Saksamaa on mures Leedu enda tempo pärast brigaadi infrastruktuuri ettevalmistamisel.

Der Spiegeli küsitletud poliitikud nii võimuliidust kui ka opositsioonist väljendasid muret numbrite muutumise pärast. Mõned ütlesid, et tahavad rohkem selgust, samas kui teised nägid manipuleerimist, kus raha lihtsalt liigutati ühest relvajõudude osast teise.

Üldisemalt saab Leedu brigaadi küsimus üha enam poliitiliste ja valimiste arutelude teemaks sügisel toimuvate oluliste kohalike valimiste eel Brandenburgis, Saksimaal ja Tüüringis.

Nendes idaosariikides on tugevad parem- ja vasakradikaalsed parteid, avalikkus toetab Ukrainat vähem ja on valmis Venemaaga läbirääkimisi pidama. Võimukoalitsioonierakondade väljavaated on sünged, samas kui paremäärmuslikul Alternatiiv Saksamaale ja uuel vasakradikaalsel Sahra Wagenknechti alliansil on võimalus oma positsioone tugevdada.

Tüüringi praegune peaminister ja vasakpoolse Die Linke’i partei kõneisik Bodo Ramelow rääkis eelmisel nädalal isegi vajadusest sõlmida Venemaaga mittekallaletungipakt, et kaitsta Euroopat sõja eest. Ta tunnistas meediakontsernile Funke, et praegune Venemaa president Vladimir Putin ei ole sobiv läbirääkimiste partner, kuid sellise pakti peale tuleks edaspidi mõelda.

Ta viitas ka konfliktiriske suurendavatele päevakajalistele sündmustele, mainides mitte ainult Moldovat ja Gruusiat, kellel on lahendamata territoriaalsed konfliktid, vaid ka Leedut.

Ta mainis Saksa brigaadi, mis paigutatakse alaliselt Leetu. „Vene duumas on ettepanek kaotada Leedu suveräänsus. Kui sellega edasi minna, võime varsti sattuda sõja epitsentrisse,” ütles ta, viidates juba 2022. aastal võimupartei Ühtne Venemaa liikme Jevgeni Fjodorovi esitatud seaduseelnõule, mis teeb ettepaneku tühistada Leedu iseseisvuse tunnustamine.