Kohvi hind on kerkinud 2022. aasta rekordnäitude lähedale, vahendab Kauppalehti. Soome statistikaameti tarbijahinnaindeksi andmetel tõusis kohvi hind 2022. aastal 37 protsenti. Kohvi hind on praegu vaid kolme ja poole protsendi kaugusel 2022. aasta juuli hinna tipust.
Soome poodides saadaoleva kohvi hind on seotud toorkohvi turuga. Kauppalehti andmeil on toorkohvi hind tänavu tõusnud mitu protsenti.
Itaalia Lavazza kohvifirma direktor Giuseppe Lavazza hindas juunis CNN-i andmetel, et toidupoodides müüdava kohvi hind tõuseb Suurbritannia praegusest tasemest veel kümme protsenti. Ameerika Variety Coffee Roasters seevastu tõstis oma kohvikutes müüdavate kohvide hindu viis protsenti.
Kui Pauligi Soomes müüdava Juhla Mokka kohvipaki hind peaks sügisel tõusma näiteks 10 protsenti, maksab see 7,25 eurot ehk 66 senti praegusest hinnast rohkem. Praegu maksab Juhla Mokka pakk K-citymarketis 6 eurot ja 59 senti.
Kui kohvipaki hind tõuseb praegusest viis protsenti, kallineks see kokku 33 sendi võrra.
Pellervo Taloustutkimus PTT põllumajandus- ja toidumajanduse uuringute direktor Sari Forsman-Hugg ütles, et praeguses etapis on raske täpselt hinnata, kui palju kohvipaki hind Soomes tõuseb.
Forsman-Huggi sõnul on toorkohvi turu- ja tulevikuhinnad olnud selgelt tõusuteel ning see kajastub üsna kiiresti ka kohvipaki hinnas.
Samas pole see üheselt tõlgendatav, hinnad on viimase aastaga nii tõusnud kui ka langenud.
Sügise jooksul on näha, nagu oleme juba näinud, et kohvi hinnatase on tõusuteel. Forsman-Hugg ütles, et selle aasta keskmist hindade aastase muutuse protsenti mõjutab eelmise aasta võrdlusaeg.
Forsman-Huggi sõnul reageerib kohvi hind toorkohvi turuhinna muutustele tavaliselt üsna kiiresti, mis tähendab, et kohvipaki hind võib ilmselt juba sügise jooksul tõusta.
Forsman-Hugg ütles, et olgu sügise hindadega kuidas on, varasemate aastate soodsate hindade juurde tagasipöördumist ei tule.
Hea on meeles pidada, et kohvi hind on juba viimastel aastatel olnud tõusuteel ja jah, väljavaade näib olevat selline, et varasemate hindade juurde tagasiteed enam pole. Kliimamuutuste tõttu sagenevad äärmuslikud ilmastikunähtused ning see mõjutab paljude seda tüüpi toodete kasvatamist ja saagikoristuse väljavaateid.
Toiduainetööstuse liidu juht Marleena Tanhuapää ütles Kauppalehtile, et hinnatõusu seletab olukord maailma suurimas kohvitootmisriigis Brasiilias. Tema sõnul jääb Brasiilias saak külmade ilmade tõttu väikeseks ja sama kardetakse ka järgmise saagi puhul.
Forsman-Hugg ütles Iltalehtile, et jätkusuutlikkuse ja kliimamuutuste probleemid võivad tulevikus vähendada kohvi tootmist.
Kui haritav pind väheneb, vähendab see loomulikult ka kohvi pakkumist ja see võib mõjutada hinda.
Guardiani andmetel on hinnatõusu mõjutanud ka Lähis-Ida kriis. Kaubavedu läbi rahvusvahelise kaubanduse jaoks olulise Suessi kanali on vähenenud enam kui 40 protsenti pärast seda, kui Jeemeni houthi mässulised hakkasid kaubalaevu ründama.
Lisaks kliimamuutustele mõjutab kohvi hinda tulevikus ka EL-i metsadirektiiv. Seda hakatakse rakendama käesoleva aasta 30. detsembrist. Väikeettevõtete üleminekuperiood kestab järgmise aasta juunini.
Direktiivi tulemusena ei tohi Euroopa Liidu territooriumile importida toorainet või tooteid, mille tootmine on pärast 2020. aastat põhjustanud metsade raadamist või metsade seisundi halvenemist.
Lisaks metsaraie vastu võitlemisele on direktiivi eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Direktiiv kehtib näiteks kohvi-, soja-, kakao- ja veisetoodetele.
Amazonase vihmametsadest on puid maha raiutud, eriti karjakasvatuseks, mis on Amazonase metsade hävitamise suurim tegur. Põllumajandus on põhjustanud samuti metsade raadamist. Washington Posti andmetel on Amazonase vihmamets metsade raadamise tõttu kahanenud umbes 17 protsenti.
Amazonase vihmamets on Lõuna-Ameerikas 6,7 miljoni ruutkilomeetri suurune ala ja see hõlmab kaheksa erineva riigi territooriumi. Suurem osa Amazonasest asub Brasiilias. WWF-i andmetel mahuks Amazonase piirkonda 28 Suurbritannia ja kaks India suurust ala.
Kliimateadlaste hinnangul on Amazonas üks 5-10 kriitilisest punktist Maa kliimas, mille halvenemine põhjustaks tõenäoliselt Maa kliima tasakaaluseisundi kokkuvarisemise ja oleks laastavate tagajärgedega.
