Ahvirõuged on inimestele tuttav haigus aastakümneid, kuid millist ohtu see praegu Soomele ja soomlastele kujutab?
Soomes pole juhtumeid esinenud, kuid EL-i ja Euroopa majanduspiirkonna riikides on sel aastal olnud üle 600 juhtumi. Kesk-Aafrikas on suur epideemia, kuid hetkel see Soomes ohtu oluliselt ei suurenda. Muidugi on võimalus reisijatel nakatuda, nagu juhtus Rootsis, ütleb terviseameti peaarst Leif Lakoma.
Võimude teatel oli Rootsis tuvastatud nakatumise juhtum ahvirõugete ohtlikuma variandi ehk tüüp 1 esimene väljaspool Aafrikat leitud juhtum, vahendab Iltalehti.
Ahvirõugete epideemiaid on Aafrikas esinenud suhteliselt regulaarselt alates 1970. aastatest, kuid need on üldiselt piirdunud selle piirkonnaga. Toona võis nakatuda näiteks väikenäriliste kaudu. 2022. aastal hakkas aga maailmas levima viirusmutatsioon, mis levib tiheda kontakti kaudu ühelt inimeselt teisele.
Paar aastat tagasi oli erakordne see, et ahvirõugete tüüp 2 levis üle maailma, eriti just meestevahelise seksi kaudu. Muidugi põhines see samuti lähedasel kontaktil, ütleb Lakoma.
Möödunud nädalal kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) välja rahvusvahelise tervisehädaolukorra ahvirõugete tüüp 1 põhjustatud ohu tõttu rahvatervisele. Sarnane eriolukord kehtis tüüp 2 puhul juulist 2022 kuni maini 2023.
Nüüd avastati tüüp 1 puhul Kesk-Aafrikas esimest korda seksi kaudu nakatumised, sõnab Lakoma.
Helsingi ülikooli zoonoosiviroloogia professori Olli Vapalahti sõnul on tervisehädaolukorra väljakuulutamise põhjuseks eelkõige püüd viia vaktsiinid piirkonda, kus neid kõige rohkem vajatakse. Ta rõhutab, et haiguse leviku peatamiseks peaks epideemia piirkonnas olema rohkem vaktsiine.
Vaktsiin [ahvirõugete vastu] põhineb rõugete vastu välja töötatud vaccinia vaktsiinil, mis leiutati juba 18. sajandi lõpus. Selle [rõugete vaktsiiniga] anti rõugete sugulasviirust, mis hoidis ära hullema haiguse. Projekt kestis 200 aastat, enne kui haigus likvideeriti. Inimesi on varem rõugete vastu vaktsineeritud ja rõugevaktsiin annab kaitse ka ahvirõugete vastu, selgitab professor Vapalahti.
Soomes on kehtiv vaktsineerimissoovitus ahvirõugetega kokku puutunud täiskasvanutele ja haige lähikontaktidele, mis põhineb individuaalsel hinnangul. Vaktsineerimine on soovitatav ka neile, kes kuuluvad ahvirõugete riskirühma.
Terviseameti andmetel kuuluvad riskirühma näiteks mehed, kes seksivad teiste meestega ja kellel on viimase poole aasta jooksul olnud mitu juhuslikku seksipartnerit. Terviseamet praegu reisijatele vaktsiini ei soovita, kuid peaarst Lakoma sõnul jälgitakse olukorda.
Ahvirõuged on keskmiselt üsna halb haigus ja epideemiapiirkonda reisides on muidugi ka muid soovitusi, ütleb Lakoma.
Lakoma sõnul pole praegu mingeid märke selle kohta, et ahvirõugeviirus muteerub näiteks õhu kaudu nakkavaks. Samal arvamusel on ka Vapalahti.
See kandus edasi ainult lähedase kontakti kaudu ja on olemas tõhus vaktsiin. See ei ole seda tüüpi oht nagu oli koroona, vaid küsimus on pigem ressursside hankimises selle vastu võitlemiseks, märgib Vapalahti.
