Vilniuses elanud Valgevene opositsioonipoliitik esines 31. juulil režiimi propagandasaates, kus ta rääkis teiste poliitiliste põgenike väidetavatest plaanidest rünnata Minskit droonidega ja imbuda sisse „sabotaažigruppidena”.
„Nende lõppeesmärk on minna Valgevenesse ja tekitada seal kahju,” rääkis Olga Tiškevitš režiimi kontrolli all olevale kanalile ONT Vilniuses tegutseva opositsiooni kohta, vahendab lrt.lt.
Intervjuus rääkis ta ka väidetavatest poolsõjaväelistest Valgevene üksustest, mida kontrollib Leedu luure. Viimased kaks aastakümmet Valgevene kodanikuühiskonnaga koostööd teinud Freedom House’i juhi Vytis Jurkonise sõnul on see katse näidata väidetavalt poolsõjaväelise opositsiooni ohtu ja Valgevene naabrite vaenulikku suhtumist.
„[Režiimi] eesmärk on varjata oma rolli agressorina Ukraina sõjas,” ütles Jurkonis. „See räägib ka väidetavast opositsiooni lõhenemisest ja selle täielikust meeleheitest.”
„Väga etteaimatavalt on see kooskõlas sellega, mida Valgevene režiim on viimastel aastatel püüdnud oma publikule ja lobistidele Euroopas näidata,” lisas Jurkonis.
Sõltumatu Valgevene uudisteväljaanne Euroradio avaldas Tiškevitši kohta üksikasjaliku artikli pärast tema esinemist ONT-s. Ajakirjanike sõnul on ta opositsioonilise Valgevene Sotsiaaldemokraatliku Partei „Narodnaja Hramada” liige alates 2010. aastast. Pärast 2020. aasta protestidele järgnenud repressioone põgenes ta Poola ja kolis hiljem Leetu, kus jätkas opositsioonilist tegevust.
Tiškevitš otsustas tänavu aktiivsemalt poliitikasse naasta, püüdes kandideerida opositsioonilise koordinatsiooninõukogu valimistel. Ta eemaldati mais hääletussedelilt pärast seda, kui Valgevene küberaktivistid lekitasid andmed, mis näitavad, et ta teatas 2018. aastal KGB-le ühe aktivisti kohta.
Nagu Euroradio teatas, pühendas ta suure osa oma ajast Vilniuses vabatahtlikule tegevusele Valgevene ja Ukraina pagulasi abistavates organisatsioonides Dapamoga ja Nash Dom. Viimase juhi Olga Karatši kuulutas Leedu migratsiooniamet hiljuti ohuks riigi julgeolekule ja tema asüülitaotlus lükati tagasi.
Karatš ise ütles ajakirjanikele, et Tiškevitšil „ei olnud juurdepääsu tundlikule teabele” ja ta ei teinud midagi enamat kui esemete jagamine ja kastide sorteerimine. Tiškevitš oli aga aktiivne Valgevene kogukonna liige ja aitas korraldada Vilniuses palju protestiaktsioone. „Ta oli kõikjal,” ütles Karatš Euroradiole.
Dapamoga juht Natalija Kolegova eitas samuti, et Tiškevitšil oli juurdepääs tundlikule teabele teiste Valgevene pagulaste ja aktivistide kohta.
Narodnaja Hramada esimehe kohusetäitja Jevgeni Vilski ütles Euroradiole, et Tiševitš „on teinud erakonna heaks palju”.
Erakond uuris ka asjaolusid, mis puudutasid tema väidetavat koostööd KGB-ga.
„[Saime teada, et] ta oli sel ajal Moskvas,” ütles Vilski. „Sõnum ise on väga ebamäärane. [Jutt oli] inimesest, kes konkreetsel aadressil üritusi korraldab. Kontrollisime aadressi ja selgus, et tegemist on surnuaiaga ja sellist maja ei olnud.”
Pärast seda, kui tal keelati kandideerida koordinatsiooninõukogusse, visati ta ka parteist välja, lisas Vilski.
Ta eitas koostööd KGB-ga.
Vilski sõnul jäi Tiskevitš kadunuks juuni alguses ja tema abikaasa pöördus abipalvega erakonna poole. Lõpuks ilmus ta välja Valgevenes.
„Ma ei saa öelda, et ta on 100-protsendiline agent, aga praegu toimuva järgi otsustades ilmselt nii on. Või äkki viidi ta lihtsalt kuidagi Valgevenesse,” ütles Vilski Euroradiole.
See ei olnud aga esimene juhtum, kui Valgevene opositsiooniaktivistid läksid tagasi režiimi alla. Üks esimesi juhtumeid oli 2020. aasta lõpus, kui IT-töötaja naasis Minskisse ja hakkas „sihilikult püüdma opositsiooni diskrediteerida”, ütles Jurkonis.
Valgevenelased ütlesid varem, et režiim üritab veenda pagulasi koju naasma, pakkudes neile turvalisust vastutasuks opositsiooni taunivate avalike videote või muude desinformatsiooni narratiivide levitamise eest.
„Tema tegelikud motiivid saame ilmselt nii või teisiti hiljem teada,” ütles Jurkonis.
See juhtum toob esile KGB jätkuvad katsed tungida Valgevene opositsiooni, mis peaks ajendama selle liikmeid julgeolekuprotokolle ümber hindama, ütles Jurkonis.
Praegu pole selge, kas Leedu luure või korrakaitsjad võtsid midagi ette pärast seda, kui aktivistid paljastasid, et Tiškevitš tegi väidetavalt koostööd KGB-ga.
LRT.lt on pöördunud kommentaaride saamiseks peaprokuratuuri ja riigi julgeolekuasutuse (VSD) poole.
„Selle põhjal, mida ta Valgevene propagandistidele rääkis, tundub, et vestlus [Leedu salateenistustega] toimus nii või teisiti,” ütles Jurkonis.
Kuid mitte ainult Valgevene kodanikud Leedus ei ole vastuvõtlikud Minski režiimi värbamiskatsetele, lisas ta.
„Selliseid episoode on olnud mitte ainult Valgevene kodanikega, vaid ka leedulastega – sealhulgas advokaadi Mantas Danieliuse, [ja] kunagi Minskisse reisinud Švenčionienėga,” ütles Jurkonis.
