Soomes uppus juulikuu jooksul 16 inimest, edastab Soome Ujumisõpetus- ja Vetelpäästeliit (SUH) oma pressiteates. Liit lähtub oma arvudes meediast kogutud esialgsetest andmetest.

Üheksa inimest uppus ujudes, üks veeliikluses ja üks tahtmatult vette kukkumise tagajärjel. Viiel juhul pole sündmuste käik selge.

Uppunutest 12 olid mehed, üks naine ja kolmel juhul on sugu teadmata.

Kuus inimest uppus Lääne- ja Kesk-Soomes, kolm Lapimaal, kaks Lõuna-Soomes, kaks Edela-Soomes, üks Ida-Soomes, üks Põhja-Soomes ja üks välismaal.

Terve aasta jooksul on Soomes uppunud 58 inimest.

Juulis uppus mitu eakat, seisab teates. Lisaks toob SUH välja Vantaal Kuusijärvi järvel juhtunud õnnetuse, kus uppus kaks last. Üks lastest suri hiljem haiglas.

Ujumisoskust tuleb regulaarselt arendada ning täiskasvanud peavad laste ujumistreeninguid pidevalt juhendama, ütleb koolituste planeerija Tero Savolainen pressiteates.

Uuringute järgi on Soomes laste ujumisoskus nõrgenenud, mis suurendab edaspidi uppumisohtu veelgi. Lastel oleks hea juba enne kooli vett tundma õppida ning ujumise ja veeohutuse põhitõed selgeks teha, ütleb Savolainen.

Vanematel on siin oluline roll. Teisalt saavad lapsevanemad omavalitsuse otsustajatelt nõuda ka piisavaid vahendeid õppekava järgseteks kooli ujumistundideks ja ujumiskooli tegevuse korraldamiseks vabal ajal.

Lisaks uppumissurmadele tekkis vee peal palju erinevaid ohtlikke olukordi. Võimud ja kodanikud päästsid eriti veesõidukitel liikujaid.

SUH-i veeohutuseksperdi Anne Hiltuseni sõnul võinuks paljud ohtlikud olukorrad kurvalt lõppeda.

Seega, kui veekogud järk-järgult jahtuvad, suureneb päästevestide kasutamise tähtsus veelgi. Kõik, kes vee peal liiguvad, peaksid veele minnes alati kandma vesti, ütleb Hiltunen teates.

Eelmisel aastal uppus jaanuaris-juulis 46 inimest, mis on 12 võrra vähem kui tänavu samal ajal. Ka eelmise aasta juulis uppus liidu esialgsetel andmetel 16 inimest.