Eelmisel aastal jõustus seadusemuudatus, tänu millele on soomlastel olnud võimalik näiteks Tallinnas või teistes EL-i piirkondades erakliinikutes tasuta käia vaid klienditasu hinnaga.
Eelmise, 2023. aasta mais jõustunud seadusemuudatus annab soomlastele võimaluse pöörduda välismaale, et saada Soomes ootel olevat ravi. Kela hüvitab ravikulud summas, mis sarnane ravi oleks Soome avalikus sektoris maksma läinud, vahendab Taloussanomat.
Muudatuse aluseks on EL-i patsiendidirektiiv, mille eesmärk on tugevdada kodanike õigusi ja tingimusi saada ravi teises EL-i riigis.
See tähendab, et näiteks Soomes põlveliigese asendusoperatsiooni ootav inimene saab taotleda operatsiooni välismaal, saada aja vaid nädalatega, maksta ise ravi eest ja taotleda kogu kulu hüvitamist Kelast.
Paljude inimeste jaoks, kes ootavad näiteks puusa- või põlveoperatsiooni, võib välisreis olla mõttekas, sest Terviseameti statistika järgi on Soomes nende operatsioonide järjekordades üle 13 000 inimese.
Näiteks Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas HUS on põlveliigese asendusoperatsiooni ühikuhinnaks määratud 7310 eurot. Kui leiate sarnase hinna või odavama mõnes teises EL-i või ETA riigis, Šveitsis, Suurbritannias või Põhja-Iirimaal, hüvitab Kela kogu ravisumma.
Kui ravi välismaal on kallim, tasub vahe klient.
Kulude hüvitamine eeldab, et ravi on osa Soome riikliku tervishoiu teenusevalikust, isik oleks saanud ravi tema olukorras ka oma hoolekandepiirkonnas ja isikul on olnud saatekiri ravile, kui seda on vaja sarnaseks raviks, räägib Kela planeerija Johanna Eklund.
Klient peab aga alati ise tasuma klienditasu, mille suurus varieerub olenevalt ravist. Näiteks tervisekeskuse külastuse tasu ei tohi olla suurem kui 23 eurot ja polikliiniku tasu kuni 46 eurot. Ühe ravipäeva eest saab lühiajalise ravi puhul tasuda maksimaalselt 54,60 eurot.
Seetõttu tuleb inimesel alati maksta vähemalt klienditasu, mida ta oleks sarnases olukorras oma hoolekandepiirkonnas maksnud, sõnab Eklund.
Välismaal ravile pöörduval inimesel on võimalik enne seda nõuda Kelalt nn eelteavitust hüvitise suuruse kohta.
Eelteavitus (ennakkoilmoitus) on Kela hinnang selle kohta, kas kõnealuse ravi eest hüvitise maksmise tingimused on täidetud ja milline oleks hüvitise suurus, kui ravi toimuks eelnevalt kirjeldatud viisil. Eelteavitus ei ole siiski hüvitise maksmise eelotsus, vaid hinnang. Hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise suurus vaadatakse alati uuesti üle pärast tegelikku ravi, räägib Eklund.
Üks välismaal põlveoperatsioonil käinud inimene on pensionär Veli-Tapio, kes sai HUS-ilt 2023. aasta sügisel saatekirja põlveoperatsioonile. Seoses sellega kuulutati operatsiooni kuupäevaks järgmise aasta mai.
Pärast aastavahetust hakkas põlv aga veelgi enam häirima.
Hakkasin siis uurima, kas maikuu operatsiooniaeg veel kehtib. HUS-ist teatati, et operatsioon lükkub sügisesse, sõnab ta.
Hispaania talvekuid veetev pensionär asus uurima, kas ta võiks põlveprobleemidega Hispaania haiglasse pöörduda. Ta sai teada, et Kela võib ravi hüvitada.
Ta hakkas võrdlema Hispaania haiglaid ja nende ortopeede, sest Kela hinnangul võib välismaal abi osutaja olla ka erakliinik. Lõpuks leidis ta sobiva arsti.
Kolm nädalat pärast esimest vastuvõttu olin juba operatsioonilaual, räägib Veli-Tapio.
Operatsioon läks Hispaanias maksma 9990 eurot. Umbes kolm nädalat pärast operatsiooni sai mees oma avalduse alusel ravi eest Kelalt 8800 eurot hüvitist. Nii palju oleks sama operatsioon maksumaksjatele maksma läinud, kui seda teeks HUS.
Seetõttu pidi ta ise maksma umbes 1190 eurot. Ta peab summat mõistlikuks, arvestades, et sai oma kirurgi ja haigla ise valida ning suutis kõige eest maksta ja kiiresti ravile saada.
Mu jalg on nüüd täiesti korras. Kui oleksin veel HUS-i järjekorras, poleks mu põlve ikka veel opereeritud ja oleksin terve suve longanud, räägib Harju.
Kas omal käel välismaal ravile pöördumine on uus viis ravijärjekordade lühendamiseks?
Terviseameti teadusprofessor Ilmo Keskimäki on uurinud piiriülest ravi ja Soome tervishoiusüsteemi funktsionaalsust.
Seda tüüpi piiriülest tervishoidu on Euroopa Liidus praktiseeritud pikka aega. Samamoodi on Soome juba enne seda seadusereformi teinud koostööd eelkõige piirialadel Rootsiga Tornios ja põhja pool Norraga, sõnab Keskimäki.
Rahvastiku vananedes ja teenuste vajaduse kasvades pikenevad ravijärjekorrad veelgi. Piire ületava tervishoiu osas ta aga pääseteed järjekordade lühendamisest ei näe.
Isegi kui saate ravi eest hüvitist, tuleks ravi, mis võib olla tuhandete eurode väärtuses esmalt ise kinni maksta. Seadusemuudatusest võidavad enim need, kel on võimalus reisida ja esmalt oma ravi eest maksta.
Soome on praktiliselt saar ja ka vahemaad on üsna pikad. Kelast on võimalik küsida ravihüvitise eelhinnangut, mis teisest küljest võib anda kindluse mujale ravile pöördumise kohta.
Kui patsient läheb Helsingis Terveystalosse või mõne muu erateenuse osutaja juurde oma probleemi ravima, siis ei hüvita Kela eraarsti poolt tehtud ravi.
Seadusemuudatusega maksaks klient näiteks maikuus 90 kilomeetri kaugusel Tallinnas avatud Mehiläineni ravikeskuses oma ravi eest vaid riikliku tervishoiuteenuse tasu.
See ei ole Soome tervishoiusüsteemi seisukohast tegelikult mõttekas, ütleb Keskimäki.
Hambaarstide liit on muu hulgas teatanud, et seadusemuudatus suurendab patsientide erinevat kohtlemist ning seab kodumaised tervishoiuettevõtted välismaistega ebavõrdsesse olukorda.
Meliva nime all Eestis ja Rootsis tegutseva Mehiläinen Eesti maajuht Andreas Taalas ütles ettevõtte juunikuu pressiteates, et usub, et pärast uue piiriülese seaduse jõustumist terviseturistide arv Eestisse kasvab.
Usun, et Eestis ravile pöörduvate patsientide arv kasvab nüüd, kui saadud ravi eest on võimalik Kelast hüvitist taotleda ning ravijärjekorrad Soomes pikenevad, kommenteeris Taalas toona.
Oma soomekeelsel kodulehel tuletab büroo klientidele meelde võimalust saada ravi eest hüvitist. Mehiläinenil on ka ravikoordinaator, kes aitab kompensatsiooni ja reisikorraldusega.
Taalas ütleb nüüd, et Mehiläinen soomlaste külastuste arvu eraldi ei jälgi. Aastas on Melival Eestis umbes 330 000 arstivisiiti.
Hinnanguliselt on neid [Soome kliente] aastas mitusada. Tänavu on päevaoperatsioonil käinud umbes 40 Soome patsienti, ütleb Taalas.
Üsna vähesed on seni kasutanud oma seadusega antud võimalust. Kela statistika kohaselt tehti eelmisel aastal ligikaudu 4400 välismaal ravile pöördumise otsust.
Kela maksis nende eest hüvitist umbes 327 000 eurot. Kela kliendid taotlesid enim välismaal osutatud hambaravi hüvitamist, mille osas vormistati veidi alla 1100 otsuse. 69 juhul oli tegemist erinevate kirurgiliste protseduuridega.
