Levinud on arusaam, et tööandja ei saa töötajat haiguslehe tõttu vallandada. Põhimõtteliselt on see keelatud, kuid pikaajalistel juhtudel ka võimalik.

Limiit on kehtestatud umbes aastaks, ütleb Satakunta hoolekandepiirkonna personalijuht Kaisa Harjunpää.

Tavalised ja lühikesed haiguslehed Harjunpää sõnul vallandamiseks õigust ei anna. Samuti eraldab ta olukorrad, kus näiteks on tegemist raske õnnetuse või haigusega, mille puhul on oodata töövõime taastumist, vahendab Yle.

Vallandamist võib kaaluda juhul, kui töötaja töövõime on pikaajaliselt niivõrd halvenenud, et olukorda peetakse tööandja jaoks ebamõistlikuks.

Asi on tervikus ja inimese allesjäävas töövõimes, ütleb Harjunpää.

Tervisliku seisundi tõttu töötaja vallandamine on mitmeastmeline protsess ja seda ei tehta kergekäeliselt. Sellele eelnevad muuhulgas rehabilitatsioonivõimalused, töövõime hindamine ja uurimine, kas töötaja saab üle minna teisele ametikohale.

Pikaajalise töövõimetuse levinumad põhjused on luu- ja lihaskonna haigused ning psühhiaatrilised haigused, ütleb Mehiläineni juhtiv töötervishoiuarst Sirkku Martti.

Satakunta hoolekandepiirkonnas töötab veidi alla 9000 alalise töötaja. Pooleteise aasta jooksul on vähenenud töövõime tõttu lahti lastud ligikaudu 15 töötajat.

Hoolekandepiirkond loodi eelmise, 2023. aasta alguses, kui sinna läksid üle enam kui kahekümne tööandja töötajad. Kaisa Harjunpää on märganud, et erinevate tööandjate reaktsioon pikale töölt puudumisele on selgelt erinev.

Kõigil tööandjatel ei pruugi olla ressurssi ja oskusteavet nendes olukordades sekkumiseks, hindab Harjunpää.

Pikad haiguspuhkused on tööandjatele väljakutse, kuna need nõuavad ülesannete täitmiseks ajutisi lahendusi.

Kaisa Harjunpää sõnul ei pruugi see olla pikalt haigestunud inimese vallandamise peamine põhjus. Põhjus võib olla ka rahaline.

Jutt on selles, et kui töötaja läheb töövõimetuspensionile, võib see suurele tööandjale kalliks minna. Pensionikindlustusseltsile minev summa arvutatakse keeruliselt, kuid see sõltub tööandja palgakuludest.

Meile maksab viiekümnendates eluaastates pereõe enneaegne pensionile jäämine umbes 250 000 eurot, räägib Harjunpää.