EL läheb edasi oma plaaniga saata Euroopa sõdurid Ukrainasse instruktoritena. Asi peaks peagi olema otsustatud. Nüüd ringleb Brüsselis konfidentsiaalne aruanne, mis räägib eelistest, kuid hoiatab Moskva karmi reaktsiooni eest.
See oleks tabu rikkumine Ukraina sõjas, mis sai alguse täpselt kaks ja pool aastat tagasi sel nädalavahetusel Venemaa rünnakuga naaberriigile: Euroopa Liidu (EL) sõdurid võidakse peagi saata Ukrainasse – seda koolitajatena Ukraina sõduritele, vahendab Welt.
Kiievi valitsus nõudis seda juba 31. mail EL-i peadiplomaadile Josep Borrellile saadetud sisekirjas. Weltile laekunud info kohaselt arutavad Euroopa Liidu välis- ja kaitseministrid asja esimest korda järgmise nädala keskel. Teema on laual juba teisipäeval vastutavate EL-i suursaadikute kohtumisel nn poliitika- ja julgeolekukomitees (PSC). Lõplik otsus peaks sündima hiljemalt novembriks.
Novembri keskel tuleb pikendada praeguse Ukraina sõdurite Euroopa väljaõppemissiooni (EUMAM UKR) mandaati, mis on seni toimunud eranditult EL-i territooriumil ning peamiselt Saksamaal ja Poolas. Sedapuhku võidakse mandaati laiendada, et see hõlmaks tulevikus ka koolitusi Ukrainas. Sel juhul osaleksid EL-i sõdurid esimest korda ametlikult sõjas Ukraina pinnal.
Esimesed mitteametlikud arutelud sellel teemal toimusid Brüsselis juba enne juulikuu suvevaheaega. Ilmnes kaks rinnet, mis on seni olnud leppimatud. Prantsusmaa tahab tungivalt, et eurooplased täidaksid Kiievi nõudmise ja lisaks praegusele väljaõppele saadaks ka sõdureid Ukrainasse välja õpetama. Pariisi toetavad Balti riigid, Poola, Taani ja Rootsi. Saksamaa föderaalvalitsus on omakorda Ukraina sõdurite kohapeal väljaõpetamise vastu. Ta kardab edasist eskaleerumist ja ettearvamatuid riske. Berliini seisukohta on seni jaganud Malta, Austria, Sloveenia ja Ungari.
Järgmisel nädalal sõlmivad EL-i 27 liikmesriiki ametlikud testimislepingud vastutavate diplomaatiliste ja sõjaliste asutustega Brüsselis. EL-i sõjalise staabi (ELS) juht, Hollandi kindral Michiel van der Laan oli juba nädalaid tagasi sisemiselt sõna võtnud Ukraina sõdurite kohapeal väljaõpetamise poolt. See on märkimisväärne, sest van der Laan juhib ülemana ka praegust Ukraina väljaõppemissiooni.
Järgmise nädala arutelude aluseks on Brüsseli Euroopa välisteenistuse (EEAS) konfidentsiaalne dokument. Selle pealkiri on „EL-i Ukraina koolitusmissiooni strateegiline ülevaade”. Selles dokumendis on kirjas, et Kiiev ootab maikuu mobilisatsiooni tulemusena kuni 150 000 uut ajateenijat, samuti on kavas luua kümme uut jalaväebrigaadi.
„Ukraina struktuurne ebasoodsam olukord isikkoosseisu poolest Venemaaga võrreldes muudab kvaliteetse väljaõppe ja varustuse Ukraina sõjalise reageerimise jaoks väga oluliseks,” öeldakse dokumendis. Euroopa välisteenistus ei anna Ukrainas koolituse kohta soovitusi. Siiski toob ta üksikasjalikult välja eelised ja võtab osaliselt omaks Ukraina valitsuse argumendid.
Kuid Brüssel analüüsib ka sellise operatsiooni riske. Täpsemalt kritiseerib Euroopa välisteenistus näiteks ebarealistlikkust Ukraina sõdurite väljaõppes EL-i territooriumil, mis põhineb suuresti Lääne rahuaja standarditel. Seetõttu tuleb Ukraina sõdureid pärast tagasipöördumist sageli uuesti välja õpetada (õppus „treeni, kui võitled”). Lisaks on Ukraina sõdurid praegustes väljaõppetingimustes liiga kaua eemal, neid ei saa vajadusel piisavalt kiiresti kasutusele võtta ning neil on sageli liiga vähe teadmisi Ukrainas kõige sagedamini kasutatavate Nõukogude relvaliikide kohta.
EL-i sõdurite kasutuselevõtt võiks piirduda väljaõppejõududega, kes viibivad Ukraina väljaõppekeskustes, lahinguväljast kaugel, kirjutab Euroopa välisteenistus. Ilmselt kaalutakse väljaõppekeskuste loomist Loode-Ukrainas. „Kuid see ei välista võimalust, et Ukraina arendab muid piirkondlikke võimalusi,” öeldakse dokumendis. Lisaks võiks rohkem koolitust pakkuda Ukraina vahetutes naaberriikides (nn väliskeskustes).
Ukraina territooriumil õppustel on EL-i sõdurite üldine ohuolukord aga „kriitiline”. „Asjaolu, et Venemaa võib jõuda ballistiliste rakettide ja droonidega Ukraina mis tahes ossa, toob kaasa kõrgeima ohu EL-i sõjaväelastele,” analüüsib EL-i diplomaatiline teenistus.
„Venemaa võib EL-i sõdureid pidada konfliktis aktiivseteks osalejateks ja seetõttu vallandada ettearvamatud kineetilised reaktsioonid,” seisab aruandes. See hõlmab ka droonide ja rakettide tuld Aasovi merelt, Venemaalt ja Valgevenest, aga ka granaatide plahvatusi, sabotaaži ja küberrünnakuid. Euroopa välisteenistuse nõue on selge: igal juhul on vaja „kindlaid evakueerimisplaane”.
