Väike muudatus elamisloa taotlemise dokumentide nimekirjas – sõjaväepileti küsimine – ei jäta paljudele Eestis elavatele ukrainlastele muud võimalust peale riigist lahkumise.
Kuna Ukraina on astunud viimase aasta jooksul mitmeid samme, et välismaal elavate sõjaväekohuslaste elu keerulisemaks teha – näiteks on lõpetatud mobilisatsioonieas meestele saatkondades konsulaarteenuste osutamine –, siis kahtlustavad Eestis elavad ukrainlased, et tegu on varjatud katsega neid tagasi kodumaale saada. Lisaks märkasid ukrainlased, et esimesed teated sõjaväedokumentide nõudmisest tulid vahetult pärast Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski visiiti Eestisse käesoleva aasta algul, vahendab Eesti Ekspress.
Algul oli õhus variant, et Eesti hakkab mehi Ukrainale välja andma, aga tänaseks on riigi seisukoht, et seda siiski ei tehta. Ukrainlased kahtlustavad, et äkki on sõjaväepileti kaudu leitud varjatud viis mehi kodumaale tagasi suunata. Paljud ukrainlased räägivad, et neil pole muud võimalust, kui Eestist lahkuda. Pole teada, et teised Euroopa riigid ukrainlastelt sõjaväepiletit küsiksid.
Lisaks Eesti riigi küsitavatele sõjaväedokumentidele on Ukraina kodanike elu välisriikides muuski mõttes aina keerulisemaks kujunemas. Näiteks on Ukraina langetanud otsuse lõpetada sõjaväekohuslastele välisriikide saatkondades konsulaarteenuste osutamine. See tähendab, et paljudel välismaal, sealhulgas ka Eestis elavatel ukrainlastel hakkab ühel hetkel tekkima probleeme passidega.
Üks Ekspressiga rääkinud ukrainlastest kirjeldas enda kogemust passi taotlemisel. Ukraina seadused lubavad kodanikele kaht välispassi. Ukrainlane otsustaski veebruarikuus tellida endale uue välispassi ja sai ühel hetkel ka kinnituse, et dokument on valmis. Sellest ajast saati ei ole ta aga seda kätte saanud, kuna väidetavalt on saatkonnas „tehniline rike”.
Tehniliselt saaksid temasugused aastaid Eestis elanud ja kohaliku keele ära õppinud inimesed taotleda soovi korral ka Eesti kodakondsust. Kuid siin on üks aga. Teatavasti ei luba Eesti topeltkodakondsust. Ukraina kodakondsusest loobuda on aga jällegi võimatu, kuna vastavaid avaldusi ei võeta lihtsalt menetlusse. See tähendab jälle, et välisriigi kodakondsust soovivatel ukrainlastel on ainus võimalus Eestist lahkuda. Näiteks Saksamaal on võimalus kodakondsusele juba pärast viit kohapeal elatud aastat.
Siseministeerium: sõjaväepileti puudumine ei välista ukrainlastele elamislubade andmist
Seoses julgeolekuolukorra muutumisega on Politsei- ja Piirvalveamet hakanud tänavu Eestis elamisluba soovivatelt inimestelt varasemast rohkem sõjaväepiletit küsima. Ekslikult on levinud arusaam, et dokumendi puudumine tähendab automaatselt ka elamisloa andmata jätmist. See ei ole nii.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik tõdes, et tänavu on PPA asunud elamisloa taotlejatelt muude dokumentide seas ka sõjaväepiletit märgatavalt tihedamini küsima, kuna eelmisel aastal täiendati regulatsiooni muu hulgas pügalaga, millega täpsustati andmete kogumist ajateenistuse läbimise osas. „See aga ei tähenda kaugeltki seda, et dokumendi puudumine oleks kuidagi määrav taotluse suhtes negatiivse otsuse tegemisel,” sõnas Kaasik.
Ta lisas, et iga elamisloa taotlus vaadatakse eraldi ja väga põhjalikult läbi, hinnatakse kogutud andmeid ja ütlusi ning tehakse seepeale kaalutletud otsus. „Kui Politsei- ja Piirvalveameti menetleja leiab, et isik võib olla ohuks avalikule korrale ja julgeolekule, siis on võimalik elamisloa andmisest või pikendamisest keelduda. Kuid kindlasti ei ole mõne dokumendi, sealhulgas sõjaväepileti puudumine üksi aluseks negatiivse otsuse vormistamiseks. Sel juhul hinnatakse inimese antud ütlusi, mille põhjalt saab samuti otsuse langetada,” selgitas Kaasik.
Nõue, et taotleja peab esitama andmed selle kohta, kas ta teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes, sealhulgas kaadrisõjaväelasena, luure- või julgeolekuteenistuses, või kas ta osaleb või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa pikendamise taotluse esitamist, on olnud välismaalaste seaduses kogu aeg.
Seadus ei anna ette, kellelt nimetatud dokumenti või tõestust nõuda. „Seega ei ole põhjendatud väita, et küsimus puudutab ainult ukrainlasi. Nõue olla valmis tõendama oma võimalikku seotust või seose puudumist välisriigi sõjaväe- või julgeolekuteenistusega laieneb kõigile kolmanda riigi kodanikele, kes soovivad Eestisse elama asuda välismaalaste seaduse alusel,” rääkis Kaasik.
