Venemaa Karjala Vabariigi ülemkohus otsustas täna neljapäeval 1. augustil, et Soome on süüdi Jätkusõja ajal aastatel 1941–1944 toimunud genotsiidis Karjalas.
Lühidalt öeldes soovib Venemaa oma otsusega luua Soomest poliitilistel eesmärkidel vaenlase kuvandit, ütleb välispoliitika instituudi teadur Jyri Lavikainen.
Lavikaineni sõnul on Vene kohtu otsus soomlaste poolt toime pandud genotsiidi kohta üks osa Venemaa infosõjast. Põhjuseks on Venemaa püüd oma vastaseid demoniseerida, vahendab Helsingin Sanomat.
„Soomel on Venemaal olnud pikka aega päris hea maine. Nüüd üritab Venemaa valitsus seda mainet hävitada,” sõnab ta.
Lavikaineni sõnul on Venemaa sihikindlalt püüdnud ehitada vaenlase kuvandit ka ukrainlastest. Hiljem kasutas Venemaa seda vaenlase kuvandit Ukrainas alustatud sõja õigustuseks.
„Tollal polnud ilmtingimata plaani, et kümne aasta pärast ründame ja enne seda juhime kümme aastat Ukraina-vastast propagandat. Kuid tegelikult juhtus nii,” märgib ta.
„Võib vaid öelda, et võime olla rahul, et oleme selles olukorras NATO liikmed,” ütleb Lavikainen.
Lavikaineni sõnul võib infosõda seetõttu avaldada konkreetseid poliitilisi mõjusid.
Vene valitsus püüab kasutada uusi ajalootõlgendusi, et suunata oma kodanikke läänevastasele suunale, ütleb Lavikainen. Tema sõnul kasutatakse tööriistana Vene valitsuse ehitatud rahvuslikku müüti Teisest maailmasõjast.
Tema sõnul demoniseeritakse Soomet samamoodi nagu paljusid teisi Venemaa vastaseid. Muu hulgas saatis Venemaa kevadel Saksamaale noodi, milles nõudis, et Saksamaa tunnistaks Leningradi blokaadi genotsiidiks.
„Kui mõelda pikemas perspektiivis, siis me tahetakse luua pinnas, et sõjalise jõu kasutamine on vastuvõetav,” ütleb Lavikainen.
Infosõja tavad on üks võimalus juhtida venelaste tähelepanu Venemaa poolt Ukrainas toime pandud sõjakuritegudelt.
Praeguse Venemaa kohtu genotsiidi-otsuse kohta on juba varem rahuläbirääkimistel kokku lepitud. 1947. aasta Pariisi rahulepingus leppis Soome kokku kõigis Teise maailmasõja sündmustega seotud küsimustes.
„Soome maksis Nõukogude Liidule sõjareparatsioone spetsiaalselt nende Ida-Karjala okupeerimisega tekitatud kahjude hüvitamiseks,” nendib Lavikainen.
„Kui Nõukogude Liit oleks pidanud Soome tegevust genotsiidiks, oleks ta võinud juba siis asja uurida,” märgib ta.
Kuigi Lavikainen peab genotsiidi puudutavat kohtuotsust praegu peamiselt infosõja vahendiks, võib sellel olla ka praktilisi tagajärgi.
Näiteks võib Venemaa saata noodi Soomele, nagu saadeti Saksamaale. See võib võimudele tööd anda, ütleb Lavikainen.
„Kui sealt [Venemaalt] midagi tuleb, siis ilmselt on vastus, et see asi on juba Pariisi rahulepinguga ära lahendatud,” sõnab ta. „Eelkõige näen selles pigem infosõja vahendit kui midagi, millel on suur välispoliitiline kaal.”
