Vene ekspresident ja julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedjev vihjas taas suure sõja võimalusele.
Medvedjevi sõnul reageerib Venemaa iga kord, kui keegi teeb Ukrainas või teistes Venemaa naaberriikides midagi, mida Kreml peab vaenulikuks tegevuseks.
Kui selliste ettevõtmiste arv suureneb, muutuvad ka meie vastused tugevamaks, sõnas Medvedjev intervjuus väljaandele Argumentõ i Faktõ, vahendab uudisteagentuur TASS.
Kas kogu planeet selle tagajärjel laguneb, sõltub ainult „teise” osapoole heast otsustusvõimest. Siiani pole seda üldse näha olnud, jätkas ta.
Venemaa sõjapropaganda põhiväide on see, et Venemaa sõdib Ukrainas kogu kaitseliidu ehk NATO vastu.
Medvedjevi sõnul väidab Lääne propaganda, et Venemaa kavandab rünnakuid NATO liikmesriikide vastu.
Oleme algusest peale NATO-le selgeks teinud, et Ukraina liitumine (NATO-ga) ei kujuta endast ainult otsest ohtu Venemaa riiklikele huvidele. See on tegelikult sõja kuulutamine, ehkki hilinemisega, ütles Medvedjev Reutersi vahendusel.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg on öelnud, et loodab, et Ukraina saab järgmise kümne aasta jooksul NATO liikmeks.
See tähendab, et seda ei juhtu kunagi, väitis Medvedjev. Selleks ajaks ei ole ükski NATO praegustest juhtidest enam oma ametikohal. On täiesti võimalik, et ka (Ukrainat) enam ei eksisteeri, jätkas ta.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas laupäeval, et USA rakettide paigutamine Saksamaale võib muuta Euroopa pealinnad Venemaa rakettide sihtmärgiks.
Peskovi sõnul suudaks Venemaa USA raketid tõrjuda.
„Meil on piisavalt võimsusi nende rakettide tõrjumiseks, kuid potentsiaalsed ohvrid on nende riikide pealinnad,” ütles ta Venemaa riiklikule telekanalile Rossija 1.
Venemaa kaitseministri asetäitja Sergei Rjabkov teatas hiljuti, et NATO on „konflikti täielikult kaasatud” ning tema sõnul on rakettide paigutamine Saksamaale „lihtsalt järjekordne lüli eskalatsiooniahelas”.
Medvedjevi mõtisklusi „planeedi lagunemisest” võib vaadelda osana Venemaa kalduvusest käia välja tuumarelvakaart.
Tõenäosus, et Venemaa eesotsas president Vladimir Putiniga hakkab tuumarelva kasutama, on peaaegu kõigi hinnangute põhjal äärmiselt väike.
Täielikult ei saa aga välistada Venemaa tuumalööki, ütles Helsingi ülikooli teaduskolleegiumi juht Tuomas Forsberg MTV uudistele.
Tuumarelva kasutamine alternatiivina on nii karm, et isegi väike tõenäosus mõjutab poliitikat. Seda stsenaariumi peetakse Läänes pisut suuremaks kui on selle tõenäosus, ütles Forsberg.
Hiljutine näide tühjaks osutunud Venemaa ähvardustest pärineb varasuvest, kui president Putin hoiatas lääneriike tõsiste tagajärgede eest, kui nad annavad Ukrainale loa kasutada oma relvi Venemaa territooriumil.
Kuigi lääneriigid eesotsas USA pole andnud Ukrainale antud relvadega piiramatut löögiõigust Venemaal, on tingimusi sellest hoolimata leevendatud. Ukraina on Venemaal olevate sihtmärkide vastu kasutanud ka näiteks USA antud Himarsi raketiheitjaid.
Helsingi ülikooli juures asuva Aleksandri instituudi teaduri Markku Kangaspuro sõnul olid Putini kõned karm retoorika, mille eesmärk oli hirmutada ja mõjutada Euroopa riike, et need ei annaks luba kasutada oma relvi Venemaal.
„Tekib küsimus, kas ühel hetkel jõutakse selleni, et Putin ja Venemaa on sunnitud midagi ette võtma, et taastada oma heidutuse usaldusväärsus ja eriti tuumarelvade tasakaalus USA-ga,” ütles Kangaspuro.
