Ukrainas on sõja ajal moodustatud mitmeid vabatahtlike võitlejate üksusi. Üks huvitavamaid nähtusi on Venemaalt pärit inimesed, kes võitlevad Ukraina ridades Vene relvajõudude vastu.
Üks Soome jaoks üllatavamaid üksusi on Karjala grupeering. Kõnealune grupeering oli varem tuntud kui Karjala rahvuspataljon. Kõnealune grupeering on küll üksikutel harvadel juhtudel uudistes esinenud, kuid täpset infot selle tegevuse, struktuuri ega liikumiste kohta pole meedias olnud, vahendab Iltalehti.
Iltalehti ajakirjanikud kohtusid maikuus Harkivis Karjala grupeeringu vabatahtliku võitlejaga. Võitlejanime Dante kasutav mees saabus Karjala lipuga õlavarrel eelnevalt kokkulepitud kohta, mida turvakaalutlustel ei avalikustata. Venelaste pealetung üle piiri Harkivist põhja pool polnud siis veel alanud, kuid meeleolu oli äraootav. Rünnakud linnale olid pidevad.
Karjala grupeering tegutseb praegu Harkivis, Venemaa piiril Belgorodi vastas. Traditsiooniliselt on piirkonnas tegutsenud paljud Venemaa passidega võitlejad.
Infot Karjala grupi kohta on olnud väga piiratud ulatuses ning üksus enda kohta liiga palju ei paljasta. Teadaolevalt pole ükski meediaväljaanne varem võitlejaid otseselt intervjueerinud ning nende tegevust võidi pidada ka Venemaa teabeoperatsiooniks. Grupi tugevust ei paljasta ka see intervjuu.
Mehi on piisavalt, et missioonid ära teha, märkis Dante.
Sõjalise organisatsioonina kuulub Karjala Grupp lahingudivisjoni nimega Vene Vabatahtlikud Väed. See omakorda on üks suurematest Venemaa vabatahtlikest vägedest, kes võitlevad Ukraina armee alluvuses, koos Vaba Vene Leegioniga.
Töötame erinevatel ametikohtadel. Sageli on tegemist näiteks luure või evakueerimisega, sõnas Dante.
Rühm nimetab oma võitlejaid jäägriteks. Jäägrid on osalenud rünnakutes, mis on suunatud Ukrainast üle piiri Venemaa Belgorodi suunas. Viimase suurema ründeoperatsiooni viisid läbi märtsis kõik Venemaa vabatahtlikud väed.
Meie varustus on sageli väga kerge, sest peame oma tegevuses kiiresti liikuma. Samuti peate suutma kiiresti taganeda, sõnab Dante.
Varustuse hulgas nimetab ta muu hulgas kikimora maske. Kõnealune varustus on rohkem tuntud kui ghillie või soome keeles rullkostüüm. Kasutusel on ka kallid öövaatlusseadmed.
Oleme öised. Paljud meie missioonid viiakse läbi öösel, kui otsime vaenlasi, märgib ta.
Grupi meestel on sageli varustuses Ida-Karjala lipp ja selle kujutisega oma embleem. Lipu kujundas hõimusõdade ajal Akseli Gallen-Kallela. Grupi sümboolika on ammutatud traditsioonilistest Karjala ja Põhja-Euroopa embleemidest, heraldikast ja värvidest.
Poliitiliselt teeb üksus koostööd Karjala Rahvusliku Liikumisega. Liikumine propageerib Karjala iseseisvumist Venemaast, kuid ei ole sõjaline jõud.
Grupi moodustamine võttis omajagu aega. Esimene grupiga liitunud sõdur tuli Ukrainasse juba sõja alguses, 2014. aastal.
Pärast Venemaa sissetungi 2022. aastal võttis tegevus ametlikuma vormi ka sõjalises mõttes, kui vabatahtlikena liitusid Ukraina poolel karjalased ja teised vene vähemusrahvaste esindajad. Grupi asutamisest teatati ametlikult 2023. aasta alguses.
Karjala grupeering on tuntud ka nime all Nord, mis viitab lisaks Karjalale ka teistele selle ridades võitlevatele põhjapoolsetele vähemusrahvastele. Grupp on mõeldud kõigile Vene Föderatsiooni soome-ugri ja põhjala rahvastele.
Sõduri sõnul üritab Vene luure koguda teavet Karjala grupeeringu võitlejate kohta. Nad on vähemus, kes on valmis relvastatud vastupanuks Vene režiimi vastu. Enamasti hoiavad nad oma tegevusest äärmiselt madalat profiili.
Näiteks pole Dante isegi oma perele rääkinud, et on Ukrainasse sõdima läinud ja tal pole kavatsust sellest neile rääkida. Ta ei hoia oma lähedastega tihedat kontakti, nii et Venemaa võimud pole olnud tema tegevusest huvitatud.
Karjala grupi mehed on plaaninud ka edaspidi, pärast sõda, Venemaal töötada. Sotsiaalmeedias on nad maininud, et praegu Ukrainas sõdivad inimesed moodustavad uue Karjala armee.
Kui Venemaa on nõrk, oleme valmis Karjala vabastama. Ma ei kavatse võitlust lõpetada ja usun, et on palju neid, kes kavatsevad sama teha, ütleb mees.
Ma tean, et Venemaa on imperialistlik riik ja see on olnud sama juba sadu aastaid. Väga raske on asju muuta. Parem oleks, kui Venemaa kukuks kokku ja jaguneks paljudeks väiksemateks rahvuslikeks osadeks, kes ise vastutaksid, sõnab ta.
Grupp näeb Karjala staatust meritokraatlikul süsteemil põhineva tsoonina Vene äärealade ja lääne demokraatiate vahel. Dante mainib ka terminit karjalastumine, mis antud kontekstis tähendab iseseisva Karjala staatust geopoliitilise kilbina Põhja-Euroopa ja Kremli võimu vahel.
Intervjuu lõpus hakkas uuesti tööle õhuhäire. Aeg oli avatud positsioonilt eemalduda, sest teoreetiliselt võib Venemaa rünnata kõikjal Harkivis. Eelmisel õhtul oli toimunud vähemalt neli rünnakut.
Enne intervjuu lõpetamist oli hea rääkida veel paar sõna Lääne tegemistest. Karjala grupi sõdur peab Ukrainat toetavate riikide tegemisi kohati eriliseks. Lääs mängib mehe arvates mängu, kus vahel aidatakse ja vahel mitte. Eriti meeldiks talle suurem relvaabi.
Vaenlane on väga tugev. Me kaitseme Läänt oma eluga. Me peame selle sõja võitma, see on kõige tähtsam, nendib võitleja.
