USA ametnike sõnul ei saavuta Venemaa tõenäoliselt lähikuudel Ukrainas olulisi territoriaalseid edusamme, kuna tema halvasti koolitatud sõdurid näevad vaeva, et murda läbi Ukraina kaitsest, mis on nüüd tugevdatud Lääne lahingumoonaga.

Kevadel ja varasuvel püüdsid Vene väed võtta territooriumi väljaspool Harkivi linna ja uuendada survet Ukraina idaosas, et saada kasu Avdijivka hõivamisest. Venemaa on selle käigus kandnud tuhandeid kaotusi, kuid omandanud vähe uut territooriumi, vahendab New York Times.

Venemaa probleemid kujutavad endast olulist muutust sõja dünaamikas, mis on viimastel kuudel soosinud Moskvat. Vene väed tekitavad jätkuvalt probleeme, kuid ukrainlaste karmistunud liinid on nende edasiliikumist aeglustanud.

Eelseisvad kuud ei saa Ukraina jaoks olema kerged. Kuid sel nädalal Washingtonis Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni asutamise 75. aastapäeva tähistamiseks kogunevad liitlasliidrid võivad õigustatult väita, et nende jõupingutused Ukraina tugevdamiseks toimivad.

„Ukraina väed on õhukeseks laiali venitatud ja ees ootavad rasked lahingukuud, kuid Venemaa suur läbimurre on praegu ebatõenäoline,” ütles hiljuti Ukrainat külastanud Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali Venemaa ja Euraasia programmi vanemteadur Michael Kofman.

Tippkohtumise juhid lubavad Ukrainale uut rahastamist, teatavad alliansi plaanidest relvade tarnimise koordineerimiseks ja tugevdavad lubadust Kiievile, et sellest saab lõpuks täielik liitlane.

Sellest viimasest punktist on saanud sõja keskpunkt, mis on isegi olulisem kui territooriumi tagasivõitmine. Samal ajal kui Ukraina ametnikud väidavad, et võitlevad oma maa tagasisaamise nimel, usub üha rohkem USA ametnikke, et sõda puudutab peamiselt Ukraina tulevikku NATO-s ja Euroopa Liidus.

Tippkohtumisel on peamine mure seoses Vene relvade – eelkõige rakettide, droonide ja nende ehitamiseks vajalike osade – hankimisega Iraanist, Põhja-Koreast ja Hiinast.

Ja laastava sõja kolmandal aastal on tõsine mure Ukraina võime pärast hoida oma infrastruktuuri, sealhulgas elektrivõrku toimimas keset Venemaa kaugrünnakuid.

Kuid suurim muutuja võib olla USA poliitika Ukraina suhtes pärast sel sügisel toimuvaid presidendivalimisi.

Kuigi Venemaal ei ole võimalik suuri osi Ukrainast enda kätte haarata, kahanevad ka väljavaated, et Kiiev võtab pealetungivalt armeelt tagasi rohkem maad. Ameerika nõunike poolt õhutatud Ukraina on keskendunud oma kaitse ülesehitamisele ja sügavale Venemaa liinide taha ründamisele.

Endine luureametnik Eric Ciaramella, kes on nüüd Ukraina-ekspert, kes töötab koos Kofmaniga Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitalis ütles, et viimase 18 kuu jooksul on saanud selgeks, et ei Venemaal ega Ukrainal „ei ole suutlikkust olukorda eesliinil oluliselt muuta.”

Ciaramella ütles, et Ameerika Ühendriigid on alati määratlenud oma strateegilist eesmärki „Ukrainana, mis on demokraatlik, jõukas, euroopalik ja turvaline”. USA ja tema liitlased peavad Ciaramella ja praeguste USA ametnike sõnul tegema pikaajalisi investeeringuid, et Ukraina saaks oma kaitset hoida, Venemaad kurnata ja kahju tekitada.

„See on endiselt väga ebakindel stsenaarium,” ütles Ciaramella. „Seetõttu peavad Lääne juhid keskenduma ka Ukraina integreerimisele Euroopa ja Atlandi-üleste julgeolekustruktuuridega.”

Euroopa Liit leppis eelmisel kuul kokku, et alustab Ukrainaga liitumisläbirääkimisi, mis on kriitiline samm pikas ühinemisprotsessis. Kuigi NATO ei ole veel valmis Ukrainat liituma kutsuma, kiidavad liitlasliidrid sel nädalal heaks sõnastuse, mis lubab Kiievile, et ta saab alliansi osaks.

Avalduse eesmärk on vältida selle kordumist, mis juhtus eelmisel aastal Leedus Vilniuses toimunud tippkohtumisel, kus juhid kuulutasid, et „Ukraina tulevik on NATO”, kuid sellele ei järgnenud ühtegi konkreetset kutset. Diplomaadid nimetasid keerulist keelt „sõnasalatiks” ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski kurtis vihaselt liikmeks saamise tähtaja puudumise üle.

Ukraina NATO-ga liitumise võimalus tundus enne Venemaa 2022. aasta sissetungi kauge olevat. Liitlased ei tahtnud Venemaad provotseerida ega võtta endale ulatuslikku julgeolekukohustust. Sellest ajast alates on Ukraina partnerlus USA, Suurbritannia ja teiste Euroopa riikidega tugevnenud ning Lääs on investeerinud miljardeid dollareid Ukraina armee väljaõppesse ja varustamisse.

Ukraina NATO-st eemal hoidmine on olnud Venemaa presidendi Vladimir Putini eesmärk sõja algusest peale, mille tema sissetung on muutnud iroonilisel kombel rohkem võimalikuks. 2022. aasta aprillis peetud rahuläbirääkimised katkesid, kui Moskva nõudis Ukraina neutraalsust ja vetoõigust igasuguse välise sõjalise abi suhtes.

Sellest ajast peale on Ukraina veelgi enam pühendunud Euroopaga lõimumisele.

Venemaa vallutas sõja esimesel aastal Ukraina kõige venemeelsemad osad. Ameerika ametnikud ütlevad eraviisiliselt, et Ukrainal on peaaegu võimatu kogu oma territooriumi tagasi võita, kuid et ta võib nõuda suuremat Euroopa integratsiooni, kui tema sooritus lahinguväljal on tugevam.

Mõned ametnikud ütlevad, et isegi ilma ametlikult oma maad tagasi võitmata võib Ukraina NATO-le ja Euroopale lähenedes sõjast võitjana välja tulla.

Intervjueeritud ametnikud rääkisid anonüümsuse tingimusel, et arutada salajasi sõjaväe- ja luurehinnanguid, lahinguvälja positsioone ja tundlikku diplomaatiat.

Ameerika ametnikud tunnistavad, et Venemaa võib teha märkimisväärseid edusamme, kui toimub suur strateegiline muutus, näiteks laiendades oma sõjalist mobilisatsiooni- ja väljaõppeprogrammi.

Nende prognoose kahjustaks ka see, kui USA poliitika Ukraina ja Venemaa suhtes muutuks.

Bideni valitsuse ajal on USA andnud sõjalist nõu, reaalajas luureandmeid ja miljardeid dollareid relvi.

Endine president Donald Trump on lubanud, et kui ta valitakse, alustab ta rahuläbirääkimisi Venemaa ja Ukraina vahel. Kuigi ta ei ole kirjeldanud rahutingimusi, mida ta taotleks, sunniksid kiired läbirääkimised Ukrainat tõenäoliselt loovutama suuri territooriume ja loobuma oma ambitsioonidest liituda NATO-ga.

Kuid ametnike sõnul oleks läbirääkimiste alustamise nõudmine viga. Umbes 61 miljardi dollari suurune abi, mille kongress kiitis mais heaks pärast kuudepikkust tüli, tugevdab Ukraina kaitset ja peatab Venemaa territoriaalse edasitungi.

Kogu sõja vältel on USA luureagentuurid olnud väljavaadete suhtes palju pessimistlikumad kui Pentagon, mille kõrgemad ohvitserid on teinud tihedat koostööd Ukraina sõjaväega, et aidata välja töötada Ukraina strateegiat. Kuid hinnangud USA valitsuses näivad nüüd olevat ühtsemad, kui rääkida Venemaa väljavaadetest lahinguväljal.

Hiinast pärit elektroonikakomponentide, Iraanist pärit droonide ning Põhja-Korea rakettide ja suurtükimoonaga on Venemaa kindlustanud piisavalt relvi, et oma armeed varustada.

Kuid pole piisavalt sõdureid, et saavutada märkimisväärset läbimurret.