Pessimistid väidavad, et Donald Trumpi tagasivalimise korral katkestab ta abi Ukrainale, loovutab selle territooriumi ja suhtleb otse Vladimir Putiniga, et kehtestada riigile häbiväärne „rahu”.
Puuduvad tõendid selle kohta, et selline kapitulatsioon oleks osa president Trumpi poliitikast, ja on palju tõendeid hoopis vastupidise kohta. Just Trump tühistas 2017. aastal Obama valitsuse kehtestatud relvamüügi keelu Ukrainale, varustades riiki Javelini rakettidega, mis aitasid päästa Kiievit Venemaa sissetungi esimestel päevadel. Hiljuti andis Trump esindajatekoja esimehele Mike Johnsonile poliitilise toetuse, kui ta andis rohelise tule täiendava sõjalise abi andmiseks. Ukraina abistamine Ameerika kaitsetööstuse baasi taaselustamiseks Alabamas, Pennsylvanias ja Virginias on hea poliitika tunnus, kirjutavad David Urban ja Mike Pompeo väljaandes Wall Street Journal. Pompeo on endine Trumpi valitsuse välisminister.
Bideni valitsuse nõrkus on jätnud Ukraina sinna, kus ta praegu on: kaks aastat on kestnud täiemahuline sõda, kus linnad on hävitatud, sadu tuhandeid tapetud ja miljonid põgenenud ning riik on jäetud ilma vahenditeta sõdima. Valgel Majal pole võidu strateegiat ja ameeriklased on õigustatult mures.
Kui Biden sattus oma nõrkuse tõttu sõtta, siis Trump suudaks jõu kaudu rahu taastada. Ukraina edukas plaan võib välja näha järgmiselt:
• Vabastada Ameerika energiapotentsiaal. See annab USA majandusele hoogu, viib hinnad alla ja vähendab Putini sõjakuritegude eelarvet.
• Taastada sidemed Saudi Araabia ja Iisraeliga ning teha koostööd Iraani vastu. See stabiliseerib Lähis-Ida, leevendab Gaza kriisi ja loob saudidele võimaluse ühineda USA-ga Venemaa välja pressimisel ülemaailmsetelt energiaturgudelt.
• Kehtestada Venemaale reaalsed sanktsioonid. Bideni valitsuse sanktsioonid kõlavad paberil hästi, kuid on õõnsad. Näiteks vabastab riigikassa Vene pangad USA sanktsioonidest, kui nende tehingud on seotud energiatootmisega, mis on Kremli sõjamasina kõige olulisem tuluallikas.
• Suurendada Ameerika kaitsetööstust. Peame näitama oma vastastele, eriti Venemaale ja Hiinale, et nad ei suuda konkureerida USA kaitsevõimega. Venemaa majandus on väiksem kui Texase oma. Me ei saa lubada Hiinal USA-le järgi jõuda ja ette minna.
• Taaselustada Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. See hõlmab õiglase osa maksmist eurooplaste poolt. On aeg tõsta kulutuste latt 3 protsendini liikmesriikide sisemajanduse koguproduktist.
• Luua Ukraina jaoks 500 miljardi dollari suurune lend-lease programm. Selle asemel, et USA maksumaksjaid rohkemate arvetega kurnata, laske Ukrainal laenata nii palju kui vaja, et osta Venemaa võitmiseks Ameerika relvi. Nii aitasime Suurbritanniat Teises maailmasõjas enne Pearl Harborit. Nii saame saata Putinile selge signaali, et ta ei võida kunagi.
• Tühistada kõik piirangud relvaliikidele, mida Ukraina võib hankida ja kasutada. See taastab jõupositsiooni, kus Putin mõistab, et sõda peab lõppema. Teda ootavad kasvavad kulud ja tal pole võimalust edu saavutada.
Need sammud annavad Trumpile võimaluse määrata kokkuleppe tingimused: sõda peatub kohe. Ukraina loob suured kaitsejõud, et Venemaa ei suuda rünnata enam kunagi. Keegi ei tunnista Venemaa okupatsiooni ja Ukraina alade annekteerimist – nii nagu me ei tunnustanud kunagi Balti riikide võtmist Nõukogude Liidu koosseisu ja hoidusimeme Ida-Saksamaa tunnustamisest kuni 1974. aastani. Krimm on demilitariseeritud. Ukraina ehitab end üles reparatsioonidega Venemaa külmutatud keskpanga reservidest, mitte USA maksumaksja dollaritest.
Ukraina ühineb NATOga niipea kui võimalik, nii et kõik Euroopa liitlased võtavad enda kanda selle kaitsmise kohustuse. NATO peaks rajama Ukraina relvastamiseks 100 miljardi dollari suuruse fondi, mille USA osakaalu ülempiir oleks 20 protsenti, nagu see on ka teiste alliansi ühiste eelarvete puhul. Euroopa Liit peaks Ukraina kiiresti vastu võtma ning aitama tal oma majandust moderniseerida ja arendada.
Kui Venemaa neid tingimusi täidab, tühistab Lääs järk-järgult sanktsioonid. Need eemaldatakse täielikult, kui Ukraina on nii NATOs kui ka ELis.
Need sammud, mitte Bideni valitsuse poolikud meetmed, lõpetavad sõja, loovad püsiva rahu, tagavad, et Euroopa kannab selle säilitamise koormat ning taastab vabaduse ja julgeoleku mandril.
Neile, kes kahtlevad: viimane asi, mida Trump teiselt ametiajal soovib, on välispoliitiline läbikukkumine, mis tõmbab tähelepanu kõrvale tema siseriiklikelt tegevuskavadelt ja muudab Bideni ebaõnnestunud lahkumise Afganistanist sellega võrreldes edukaks.
