Venemaa suudab „kahtlemata” sõjamajanduse tingimustes ellu jääda veel vähemalt 3-4 aastat, seega on Ukraina liitlased keskendunud sellele, et nad peavad Kiievi eest pikemas perspektiivis hoolt kandma.
Seda väitis alliansi kõrge ametnik NATO tippkohtumisel Washingtonis, vahendab Ameerika Hääl.
Kohal viibivate Ameerika Hääle korrespondentide sõnul teatas NATO esindaja:
„Me kõik peaksime olema valmis jätkama Ukraina toetamist ka pärast 2025. aastat. Me kõik mõistame väga hästi ja nagu oleme juba pikka aega öelnud, ei ole tegemist konfliktiga, mis tõenäoliselt niipea lõppeb. See nõuab aastatepikkust keskendunud pingutust.”
Hinnates Venemaa võimet aktsepteerida valitsuse otsust minna üle sõjamajandusele märkis NATO ametnik, et pikaajalised tagajärjed on Venemaa majandusele käegakatsutavad ja olulised. Kuid praegu on Venemaa ühiskond valmis talle pakutud eluviisiks.
Nagu Ameerika Hääl varem teatas, märkisid eksperdid, et sõja edasine saatus võib sõltuda meeleolust riigis.
Nii märkis Ameerika mõttekoja RAND Corporation vanemteadur ja USA endine suursaadik Kasahstanis ja Gruusias William Courtney: pole teada, mida Venemaalt oodata ja kui kaua on ta valmis sõjamajanduse tingimustes elama.
Ekspert meenutas: „Kui vaadata sõda, mida Nõukogude Liit pidas 1980ndatel aastatel Afganistani vastu, siis poole sõja pealt toimus Moskvas liberaliseerimine, režiim muutus ja kui (Mihhail) Gorbatšov võimule tuli, vähendas ta otsustavalt sõjalist koormust majandusele ja kogu ühiskonnale.”
Seoses NATO kavatsustega, eriti praktilise tulemusega Ukraina jaoks komandopunkti loomisel Saksamaal Wiesbadenis, kommenteeris alliansi kõrge ametnik:
„Koos kaitsetööstuslike kohustustega annab see Ukrainale stabiilsed toetusallikad. See on koordineerimismehhanism, mille abil tagame, et Ukraina saab seda, mida ta vajab ja siis, kui ta seda vajab, ja annab teatud vastutuse, nagu me kõik teame, et on pikk nimekiri lubadustest ja see, mis tegelikult lahinguväljale ilmub erineb sageli sellest, mida lubatakse.”
