Soome väljaanne Iltalehti ajakirjanik kohtus Washingtonis 29 aastat USA armees teeninud ja kolonelina erru läinud Ann Wrightiga, kes töötas 13 aastat ka USA välisministeeriumi ametniku ja diplomaadina.
Praegu 77-aastane Wright on rahuaktivist ja suur NATO kriitik, kes väidab, et Soome ja Rootsi tegid NATO-ga liitudes vea.
Aastal 2003 sai USA välisministeeriumi staažikal diplomaadil Ann Wrightil villand. Ta astus avalikult tagasi oma ametikohalt välisministeeriumis protestiks USA sissetungi vastu Iraaki, mis viidi läbi ilma ÜRO Julgeolekunõukogu nõusolekuta.
Hilisemate uurimiste kohaselt valetasid USA ja Suurbritannia juhtkonnad Iraagi massihävitusrelvade ja Iraagi seoste kohta 11. septembri terrorirünnakutega. Küll aga kasutati neid argumente selleks, et õigustada USA sissetungi Iraaki.
Enne diplomaatilist karjääri teenis Wright 29 aastat USA armees, kust läks kolonelina erru.
Wright, kellega Iltalehti ajakirjanik Washingtonis kohtus, ütleb, et teab oma kogemusest, kuidas USA maailmas toimib.
Wright kritiseeris nii USA-d kui ka NATO-t liiga vähese diplomaatia kasutamise eest maailmarahu edendamiseks.
Oma karjääri jooksul on Wright töötanud näiteks Afganistanis ja Sierra Leones.
Aastal 1997 pälvis Wright USA välisministeeriumi kangelaslikkuse auhinna erakordselt julge tegutsemise eest ohtlikes tingimustes, aidates Sierra Leone kodusõja ajal evakueerida mitu tuhat inimest.
Nüüdseks pensionil olev aktivist suunab oma energia rahu edendamisele ja „sõda õhutavale” NATO-le vastu astumisele.
NATO on suurepärane organisatsioon, kui ta täidab oma mandaati, milleks on rahu edendamine, ütleb Wright.
Hetkel see Wrighti sõnul nii ei ole, sest NATO osaleb sõdades ja tekitab neid meelega.
Rahuaktivisti sõnul on mustris oma osa ka USA suurel relvatööstusel.
NATO näib arvavat, et rahu saab saavutada ainult sõjaga. Ma ütlen, et rahu sünnib läbi diplomaatia ja selleks, et inimesi ei tapetaks, sõnab ta.
Wright viitab NATO sõjaõhutusest rääkides idapoolsele laienemisele ja väljaõppetegevusele Venemaa idapiiril. Wrighti sõnul on need Venemaa jaoks punased jooned, mida ei tohiks ületada.
Wrighti nägemuse kohaselt julgustavad USA ja NATO näiteks Ukrainas riiki NATO-ga liituma, kuigi on teada, et see on Venemaa jaoks punane rätik.
Wrighti sõnul veedab ta oma pensionipäevad Hawaiil, kus NATO käivitas juuni lõpus Vaiksel ookeanil maailma suurimad meresõjaõppused RIMPAC.
Wrighti sõnul on õppuste RIMPAC eesmärk valmistuda meresõjaks Hiina vastu.
Nad valmistuvad taas uueks sõjaks ja meie kodanikud ütleme, et ärge tehke seda, sest kui te millekski valmistute, siis võib juhtuda vigu ja valearvestusi või tehakse teadlikult otsus, et läheme Hiina vastu sõtta, sest Hiina edestab meid (USA) majanduslikult.
Küsimusele, kas Soome ja Rootsi tegid NATO-ga liitudes vea, vastas Wright:
„Ma arvan, et te tegite vea. Soome ja Rootsi oleksid võinud jääda iseseisvateks ja neutraalseteks riikideks, sest on oluline, et maailmas oleks neutraalseid riike, kus võimalike konfliktide korral teiste riikide ja organisatsioonidega nõu pidada.”
Küsimusele, kas te ei mõista soomlaste seisukohta, et Venemaa on meile reaalne oht? Samuti tungis see ebaseaduslikult Ukrainasse, vastas Wright:
„Ma mõistan ja ma ei aktsepteeri Venemaa rünnakut mitte mingil moel, kuigi näeme, et (Venemaa) rünnak oli suuresti tingitud sellest, et NATO riik USA on Ukrainat survestatud NATO-ga liituma.”
