Iga päev avaldatakse sotsiaalmeedias videoid droonidest, mis tabavad tanke, autosid, sõdureid ja muid sihtmärke. Materjalist ei nähtu aga seda meeletust, millega mõlemad sõjapooled lahendusi lahinguväljal ülekaalu saavutamiseks välja töötavad.
Soome Iltalehti intervjueeris mitmeid Ukraina droonisõjaga seotud eksperte nii rinde lähedal kui ka kaugemal asuvates linnades.
Droonisõja perspektiivid võisid olla erinevad, kuid üks on kindel – pidev muutus ja võidujooks.
Ukrainas arendavad droone riiklikud ettevõtted, aga ka mitmed eraettevõtted. See on võidujooks Venemaaga, kus arenevad nii droonid kui ka nende vastusüsteemid.
Sõja algusest kuni praeguseni on Ukraina relvajõududes toimunud nende süsteemide väga kiire areng ja levik. Neid kasutatakse väga suurtes kogustes, ütleb Iltalehti intervjueeritud eriüksuslane.
See ei puuduta ainult droone, me räägime tervetest süsteemidest, mis aitavad meie sõduritel võimalikult kiiresti võitu saavutada, ütleb ta.
Üks olulisemaid arengueesmärke on tehisintellekti rakendamine droonides. Mõlemad pooled sooviksid autonoomseid relvasüsteeme, kus droonid saaksid lukustada ja ise sihtmärke otsida. See vähendaks pilootide koormust ja kiirendaks operatsiooni, kuna iga drooni ei peaks sihtmärgini lennutama.
Tehisintellekt aitaks ka elektroonilise sõjapidamise vastu. Tänapäeval saab droonide juhtimiseks kasutatavaid signaale segada, eriti kui droonid lähenevad vaenlasele.
Kui seadmed suudaksid sihtmärkide üle ise otsuseid teha, väheneks elektroonilise sõja tõhusus oluliselt. Näiteks pildisignaali häirimine ei oleks kahjulik, kui seda pole sihtmärgi tabamisel vaja.
Praegu ei peeta lahingut mitte ainult FPV droonide ja muude uudsustega, vaid ka elektroonilise sõja vahenditega, vastab sõdur.
Süsteemide ja vastusüsteemide areng on omavahel seotud. Seda tuleb meie töös arvestada, sõnab ta.
FPV droonid on rohkem tuntud nn kamikaze droonidena. Nii et nad plahvatavad, kui nad sihtmärgini jõuavad.
Droonide arendajatega rääkides on kõik tehisintellekti rakendused teretulnud ning nende hinnangul võib tuleviku lahinguväli näiteks juba järgmisel aastal hoopis teistsugune välja näha. Uusi meetodeid katsetatakse ja arendatakse pidevalt.
Tulevik on juba saabunud ja seda realiseeritakse praegu lahinguväljal, ütleb eriüksuslane.
Üks intervjueerimisega nõustunud inimestest töötab Ida-Ukrainas drooniässana. Ta alustas droonide lennutamist juba 2020. aastal ning on töötanud nii droonipiloodi kui ka sõja ajal arendajana.
Nagu arvata võib, on tal droonide kui relva kohta palju head öelda.
Rindel on nii palju vaenlasi. Me kasutame droone nagu rikkad poisid, droon drooni järel, ütleb drooniäss.
Laskemoona nappuses vaevlevas Ukrainas on aeg-ajalt räägitud droonidest kui suurtükiväe asendajatest, kuigi tegemist on täiesti erinevate relvasüsteemidega. Drooniäss rõhutab eriti droonide täpsust.
Droonid on väga olulised, sest suurtükivägi pole nii täpne. Üks lask, üks surm. Suurtükiväes on möödalaskmiste protsent suur, ütleb drooniäss.
Kuid mitte kõik droonid ei taba automaatselt sihtmärki. Erinevate operaatorite hinnangul võib mööda minna kuni kaks kolmandikku.
Üks tegur on arvutuslik saadaolevate droonide arv, kuid inimressurss mõjutab samuti operatsioonide teostamise ulatust. Droonisõda nõuab nii taktikalist kui ka tehnilist oskusteavet ning igaühte ei saa tööle panna.
Vajame rohkem FPV droone, sest me teeme iga päev 50-60 lendu. Meil pole aega piisavalt droone ette valmistada, sest tegijaid napib, lisab ta.
Oskajate puudumise tõttu kasutatakse vähem ka teist võtmetähtsusega droonimudelit, pommitajat. Pommitajad on droonid, mis viskavad vaenlasele erinevaid lõhkeaineid ja pöörduvad tagasi.
Tegevus on juba nii äge, et sageli pole aega pommitama hakata. Pommitajate tööle panemine võtab aega, kuid seda tuleb teha kadude minimeerimiseks.
Ehk olukord drooniässa tegevuspiirkonnas soosib FPV droone pommitajate asemel. Lõppkokkuvõttes põhinevad väljakutsed rohkem personalil ja oskusteabel kui tegelikel seadmetel.
Pommitajate kasutamist piirab ka mure, et venelased leiavad üles pommidrooni piloodi, mistõttu ei taheta riskida, kuna piloote on niigi vähe.
Mõnikord kuuleme venelaste vestlusi. Nad ütlevad, et leidke piloot, sõnab ta.
Hoolimata droonidest selgitab drooniäss, et sõda on midagi enamat kui lihtsalt lahinguvälja kohal lendavad seadmed.
Meie sõda ei ole suurtükisõda ega droonisõda, vaid jalaväesõda. Jalavägi on eesliinil, ilma nendeta pole me midagi, sõnab ta.
Droonidega seotud kuluprobleemid kerkisid päevakorda mitmes kontekstis, nii Ida-Ukraina rindel kui ka riigi lääneosas. Mitmed erinevad ettevõtted püüavad leida kõige kuluefektiivsemaid lahendusi, sest praegu puuduvad täiendavad rahalised vahendid.
Iltalehti intervjueeritud drooniäss näeb droonides suurt majanduslikku kasu võrreldes suurtükiväega.
Droonid on odavamad kui suurtükiväe mürsud. Ta ütleb, et ühe sihtmärgi jaoks saab kasutada rohkem droone, kuna need on odavamad ja täpsemad.
Drooniäss ja paljud teised mainisid, et oma sõjalise tootmise edendamine on tuleviku jaoks võtmetähtsusega. Hea oleks võimalusel Hiina osadelt Ukraina osadele üle minna.
Hiina on Venemaa strateegiline partner, seega võimalikult suur kodumaine tootmine, alustades komponentidest on varustuskindluse küsimus.
Üldiselt rääkisid paljud Ukraina droonide operaatorid sellest, kuidas hind, kogus ja muudetavus on väga olulised elemendid, et omada piisavalt droone kõikehõlmava sõja jaoks, kus vastumeetmed pidevalt arenevad. See pilt ühendas nii tootjaid, arendajaid kui ka kasutajaid.
Seadmed ei pea olema tehniliselt viimaseni viimistletud – olulisem on, et need töötaksid ja et neid saaks võimalikult palju, võimalikult lihtsalt toota. Erinevate operaatorite mõtted taanduvad sellele, et pole vaja täiuslikku või maksimumini lihvitut, vaid piisavalt head.
See puudutab peamiselt innovatsiooni ja tehnoloogia arengut. Vaenlane suudab väga kiiresti uusi süsteeme toota, ütleb drooniäss.
