Eesti senine peaminister Kaja Kallas lahkub EL-i välispoliitika kõrgeks esindajaks. Tema järglane on 49-aastane Kristen Michal.
Michali juhitud paremtsentristliku Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja liberaalse Eesti 200 valitsusläbirääkimised on lõppenud. Siin on kaks asja, mis uue valitsusega kõige enam muutuvad, vahendab Yle.
1.Maksud tõusevad
Uus peaminister on rääkinud riigikaitsemaksust, mis peaks katma Venemaa agressioonisõja tõttu kasvavaid kaitsekulusid.
Raha on vaja muuhulgas uute relvasüsteemide jaoks, nagu mitmikraketisüsteemid HIMARS, õhutõrje- ja maapealsed laevatõrjeraketid.
Endise kaitseväe juhataja Martin Heremi sõnul peaks riik siiski laskemoona investeerima vähemalt 1,6 miljardit eurot. See puudutab eelkõige rakette ja suurtükiväe laskemoona.
Kristen Michali sõnul investeerib Eesti järgmise kolme aasta jooksul kaitsesse täiendavalt kolm miljardit eurot, lisaks iga-aastased 1,3 miljardi euro suurused kaitsekulutused.
Riigikaitsemaks ei saa aga olema täiesti uus maks. See on laiema maksutõusu üldnimetus.
Kaja Kallase valitsus suutis juba käibemaksu tõsta kahe protsendipunkti võrra 22 protsendini. Järgmisel aastal tõuseb see veel kahe protsendipunkti võrra. Lisaks tõuseb 2026. aastal tulumaks kahe protsendipunkti võrra ehk 22 protsendini. Samuti tõusevad alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisid.
Alates 2026. aastast peavad ettevõtted maksma maksu kaks protsenti aastasest ärikasumist, isegi kui nad dividendi ei maksa. See on Eestis uus asi.
Maksutõusud on ajutised ja kehtivad 2028. aasta lõpuni.
2.Ministrid vahetuvad
Peaminister vahetub: Kaja Kallase asemel Kristen Michal. Reformierakonna saadik Yoko Alender saab Michali senise kliimaministri portfelli.
Vahetub ka rahandusminister. Esmakordsel ministril Mart Võrklaevil lastakse kõrvale astuda ja tema koha saab kogenud Jürgen Ligi.
Justiits- ja digiministriks saab Liisa Pakosta erakonnast Eesti 200.
Sotsiaaldemokraat Priit Lomp saab uhiuue taristuministri koha. Seega saavad sotsiaaldemokraadid, mida tahavad, ehk siis ühe ministrikoha juurde.
