Suurbritannia oli sunnitud selgitama, et ei ole andnud Ukrainale luba kasutada Storm Shadow rakette Venemaa ründamiseks.

Briti valitsus teatas eile neljapäeval, 11. juulil, et valitsuse poliitika kaugmaarakettide paigutamise osas „ei muutunud”, hoolimata peaminister Keir Starmeri kommentaaridest, mis viitasid sellele, et ta leevendab rakettide kasutamise piiranguid, vahendab Telegraph.

Briti valitsus on lubanud Kiievil tulistada rakette sihtmärkide pihta Krimmis ja Mandri-Ukrainas alates nende tarnimisest eelmisel aastal, kuid on keelanud riigil nende kasutamise sihtmärkide tabamiseks Venemaal.

Ametnikud on mures, et selline samm laiendaks sõda ja võib viia Ühendkuningriigi sõtta Venemaaga.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kes kohtus Washingtonis NATO 75. aastapäeval maailma liidritega, teatas kolmapäeva õhtul, et talle on antud luba kasutada Venemaal strateegilisi tiibrakette.

Sotsiaalmeedia postituses jagas Zelenski fotot endast ja Keir Starmerist, mille allkiri oli: „Täna hommikul sain teada loast kasutada Storm Shadow rakette Venemaa territooriumil asuvate sõjaliste sihtmärkide vastu. Täna oli meil võimalus arutada selle otsuse praktilist rakendamist.”

Allikad kinnitasid, et raketti ei ole sel aastal kasutatud ja rõhutasid, et Zelenski peab „otsima kinnitust mujalt”, enne kui Ukraina saab tiibrakette Venemaa territooriumile tulistada.

Nad lisasid, et need kinnitused ei ole jõustunud.

Kõrgema kaitseallika sõnul oli olukord „nüansirikkam” kui Ukraina president arvas.

Nad lisasid, et loa saamiseks strateegilise raketi Venemaale saatmiseks on vaja luba kolmelt riigilt, millest üks on Ühendkuningriik. Prantsusmaa toodab Storm Shadow rakette koos Ühendkuningriigiga.

„Seda ei juhtu,” vastas allikas küsimusele, kas Ukraina hakkab tulistama Storm Shadow rakette Venemaale.

Neljapäeva õhtul ütles Starmer NATO tippkohtumisel, et on „taas kinnitanud vankumatut toetust Ukraina lõplikule võidule”.

Ta ütles, et alternatiiv on mõeldamatu, kuna ta kirjeldas, et Venemaa kasutab süütute laste peal oma arsenalis kõige surmavamaid relvi, kui ta selle nädala alguses Kiievis laste vähihaiglat tabas.

Starmer ütles, et Suurbritannia annab Ukrainale 3 miljardit naela aastas ja kiirendab sõjalise abi kohaletoimetamist.

Kuna Venemaalt tulenev „põlvkondlik oht” nõuab „põlvkondade vastust”, kinnitas ta, et kavatseb suurendada Briti kaitsekulutusi 2,5 protsendini SKT-st kaitsele” ja lisas: „Kuid meie julgeolekut ähvardavate tõsiste ohtude valguses peame minema kaugemale.”

Selle aasta alguses kohtus endine välisminister David Cameron Kiievis president Zelenskiga, kus ta kommenteeris Ukraina õigust end kaitsta, mida Venemaa tõlgendas kui „ohtu” kasutada Venemaa territooriumil Briti kingitud rakette.

Briti kaitseväe staabiülem admiral Tony Radakin täpsustas hiljem, et tiibraketti saab kasutada ainult Krimmis ja Ukraina mandriosas.

Endine NATO ametnik Jamie Shea vastas kolmapäeval Starmeri avaldustele Storm Shadow kohta, et Starmer andis Zelenskile „lasu kätte”.

Ukrainlased „peavad suutma neile olulistele sõjalistele sihtmärkidele vastulööki anda”, ütles ta.

Kuid neljapäeval paistis Zelenski mõistvat, et piiriüleste löökide jaoks täit luba siiski ei antud.

„Oleme saanud Ühendkuningriigi juhilt väga häid sõnumeid,” ütles ta NATO pressikonverentsil, kuid ütles, et otsust pole veel tehtud.

Vahepeal käivitatakse järgmisel nädalal Suurbritannia kaitsestrateegia ülevaade, milles selgitatakse, kuidas Starmer kavatseb oma kulueesmärki täita.

Kaitseminister John Healey kinnitas ülevaatest teatades, et Brüsseliga tihedamate kaitsesidemete otsimine ei seoks Ühendkuningriiki Euroopa kaitseväega.

Kaitseminister ütles aga, et Suurbritannia soovib ühineda rohkemate EL-i sõjaliste programmidega.

Ta tegi ettepaneku, et Suurbritannia võiks püüda liituda EL-i alalise struktureeritud koostööprogrammiga (Pesco) rohkemate valdkondadega.

Ühendkuningriik on juba osa ühest Pesco skeemist sõjavarustuse liigutamiseks üle EL-i.

Healey ütles: „Seega oleme tõestanud, et saame sellega hakkama. On veel üks või kaks programmi, mis võivad olla programmid, millesse meil on ainulaadne panus anda ja me saame sellises programmis osalemisest palju kasu. Selleks ei ole vaja uut ametlikku lepingut, selleks ei ole vaja EL-i ja Ühendkuningriigi julgeolekupakti.”

Healey tunnistas, et kõnelusi ametliku julgeolekupakti üle EL-iga, mida valitsus taotleb, tõenäoliselt sel aastal ei alustata.

„Mõnes mõttes peavad uue valitsuse esimese nädala deklaratsiooni Euroopa Liit ja selle liikmed oluliseks,” ütles ta.

„Te teate, et Euroopa Liidul ja Euroopa Komisjonil kulub hea paar kuud, et end korda sättida, ja seega saab ta alles aasta lõpus alustada meiega mis tahes üksikasjalikku arutelu,” lisas ta.

Endine kaitseminister Ben Wallace ütles aga Telegraphile: „See ei ole uus väide, et Ühendkuningriik toetab rahvusvahelist õigust riigi kohta, mis kaitseb end agressori eest. Üks osa sellest seadusest on olnud kaitsja võimalus kasutada relvi, et sihikule võtta sõjalisi objekte, mis osalevad agressioonis teises riigis, antud juhul Venemaal. See on lihtsalt valitsuse loa kordus.”

Briti Tööpartei uus julgeolekuminister Dan Jarvis ütles neljapäeva hommikul, et Suurbritannia peab olema „uskumatult ettevaatlik”, et vältida Kremli kättemaksu.

Ta ütles, et „peame tõrjuma” Moskva reaktsiooniohtu, kuid pakkus välja, et relvade paigutamine on „lõpuks Kiievi küsimus” seni, kuni rahvusvahelist õigust järgitakse.

Storm Shadow on täppisjuhitavad tiibraketid, mille laskekaugus on üle 250 kilomeetri. Ukraina on öelnud, et peab enda kaitsmiseks ja Venemaa rünnakute tõrjumiseks tabama sõjalisi sihtmärke Venemaal ning see on üks peamisi NATO tippkohtumise teemasid.

Hollandi kaitseminister Ruben Brekelmans ütles, et arutelud keskendusid relvade kasutamise kauguse pikendamisele ja sellele, kas Kiievil on luba kasutada neid Vene lennukite tabamiseks enne, kui need Ukraina territooriumile rünnakuid korraldavad.

Zelenski kutsus oma lääneliitlasi Washingtonis NATO tippkohtumise ajal peetud kõnes üles tegema lõpu annetatud relvasüsteemidele seatud „kõikidele piirangutele”.

Paljud lääneriikide valitsused tühistasid hiljuti piirangud oma laskemoonale, et lubada Kiievil seda kasutada vastulöökides Venemaal, et peatada pealetung Harkivi piirialale.

Kuid see ei ole takistanud Moskva õhuvägedel 80 kilomeetri kaugusel piiri taga suhteliselt ohutult Ukraina linnadele liugpomme heitmast.

„Kujutage ette, kui palju me suudame saavutada, kui kõik piirangud kaotatakse,” ütles Zelenski. „Samamoodi saame kaitsta oma linnu Venemaa liugpommide eest, kui Ameerika juhtkond astub sammu edasi ja lubab meil hävitada nende baasides olevad Vene sõjalennukid. See annab kohese tulemuse ja me ootame seda sammu.”

Loodetakse, et USA-s toodetud ja rakettidega Amraam relvastatud hävitajate F-16 kasutuselevõtt võib mängida olulist rolli Venemaa õhus domineerimise piiramisel, kui neile antakse luba piiri lähedal Vene lennukite tulistamiseks.

Väidetavalt on Ameerika rakettide laskeulatus umbes 120 kilomeetrit, olenevalt tingimustest, mille käigus neid tulistatakse.

„F-16 lendavad sel suvel Ukraina taevas,” ütles USA välisminister Antony Blinken kolmapäeval. Reaktiivlennukid „on teel, ülekanded toimuvad ajal, kui me praegu räägime”, lisas ta.

Hollandi peaminister Dick Schoof ütles tippkohtumisel Zelenskile, et ta ei sea valitsuse kingitud F-16 kasutamisele mingeid piiranguid.

Tema kaitseminister ütles hiljem Telegraphile, et F-16 koalitsiooni liikmete vahel toimusid arutelud, et tagada lennuki täieliku potentsiaali kasutamine.

„Praegu käivad arutelud selle üle, millise ulatusega laskemoona Venemaal kasutada saab,” ütles Brekelmans. „Ma arvan, et me peaksime arutlema ka selle üle, et võib-olla peaksime mitte laiendama laskekaugust ja ütlema, et Venemaa hävitajad – kui need töötavad kaugemalt – on õigustatud sihtmärgid, mida Ukraina võib sihtida.”

Kuigi Suurbritannia pole Ukrainale lubanud lennukeid F-16, on kõneluste osa lennukilt välja lastud rakett Storm Shadow.