Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS peaarsti Asko Järvineni sõnul on koroona olukord hetkel siiski suhteliselt rahulik. Nüüd viib koroona haiglasse peamiselt eakaid ja immuunpuudulikkusega inimesi. Need on inimesed, keda mis tahes muu hingamisteede haigus võib samuti haiglasse viia.
Intensiivravi vajanud koroonajuhtumeid ei ole HUS-i piirkonnas olnud tänavu kuigi palju. Lisaks vajavad haiglas ravi saavad patsiendid ainult väga harva täiendavat hapnikku oma hingamisteede sümptomite jaoks. Järvineni sõnul on olukord kõikjal Soomes laias laastus sama, vahendab Iltalehti.
Järvineni sõnul on koroona haiguspilt muutunud ka haiglaravi vajavatel patsientidel ning epideemia algstaadiumis levinud rasket haigusvormi peaaegu ei tuvastata.
Koroonaviiruse haiguse tegelikud sümptomid ei ole haiglaravi väga oluline põhjus. Suur osa haiglaravi juhtudest on tingitud eaka ja nõrga inimese koduse toimetuleku raskustest või koroonaviiruse või mõne muu hingamisteede nakkuse põhjustatud kopsupõletikust.
Koroona teeb praegu erakordseks see, et see on ainus hingamisteede haigus, mis suvekuumuses inimesi haiglasse viib. Näiteks gripi või RS-viiruse tõttu haiglasse sattumisi on suvel olnud väga vähe.
Koroonaviiruse hulk reovees on terviseameti andmetel alates mai lõpust kasvanud. Samuti on kasvanud koroona haiglapatsientide arv ja kasutusel olevate voodipalatite üleriigiline mediaan.
Nii viiruse hulga kui ka haiglaravil viibivate patsientide arv on veel kaugel näiteks eelmise, 2023. aasta novembri omast, rääkimata 2020.–2022. aasta haigestumiste tippudest.
Täpset infot nakatunute arvu kohta on võimatu saada, sest koroonatestid muudele inimestele peale haiglaravil viibinute lõpetati umbes aasta tagasi. Praegu hinnatakse viiruse esinemist reoveeanalüüside ja haiglapatsientide arvu jälgimise abil.
Järvinen ei näe praegu põhjust pandeemia ajast tuttavate meetmete nagu näomaskide ja ohutusvahede laialdasemaks kasutuselevõtuks.
Nakatumisi on kogu aeg olnud olukordades, kus maske pole kasutatud, näiteks lähisuhtes. Nakatumise seisukohalt poleks see kuigi oluline, välja arvatud juhul, kui inimene muidu elab väga eraldatud elu. Nii et selle põhjal ei näe ma nende laialdaseks kasutuselevõtuks väga põhjendatud põhjust, ütleb Järvinen.
Erandiks on olukord, kus eakaid või immuunpuudulikkusega lähedasi soovitakse kaitsta koroona eest.
Siis on näomaski kasutamine mõttekas, eriti kui esineb sümptomeid, sõnab ta.
Lisaks kaitsevad maskid kandjat, tuletab Järvinen meelde.
Heaks viisiks koroonat tuvastada on saanud ka kodutestid. Haiguse sümptomitega ei tohiks külastada nõrga tervisega lähedasi. Teisest küljest on sümptomid halb nakatumise näitaja, kuna koroonaviirus nakkab ühelt inimeselt teisele juba paar päeva enne sümptomite ilmnemist.
Järvinen ei usu ega pea ka mõistlikuks koroonavaktsiinidega seotud soovituste muutmist. Praegu vaktsineeritakse üle 65-aastaseid inimesi või inimesi, kellel on krooniliste haiguste tõttu immuunpuudulikkus.
Nendele inimestele pakub vaktsiin vaid lühiajalist kaitset nakatumise eest. See võib olla mõistlik vanematele inimestele, kelle jaoks haigus võib viia selleni, et nad ei saa teisiti hakkama, kuna muud haigused muutuvad raskemaks. Ma arvan, et teised inimesed ei vaja vaktsiini, sõnab ta.
Kätehügieeni roll koroonaviiruse levikul on teadaolevalt väiksem kui seni arvati. Tavapärasest suurem tähelepanu köhimishügieeni osas ei tundu Järvineni sõnul samuti praeguses haigusolukorras vajalik.
Ma arvan, et inimesed on ka nüüd asjaga rohkem kursis, märgib ta.
Järvineni sõnul teame oma kogemusest, et epideemia kõrgaeg algab tavaliselt novembris ja kestab aastavahetuse paiku. Raske on ennustada, kas praegune haigusolukord ennustab haiglaravi osas eriti rasket haigusharipunkti.
