Soome parlament kiitis täna reedel 12. juulil heaks valitsuse eelnõu piiriseaduse kohta.
Esmalt hääletati, kas seaduse võiks kehtestada erakorraliselt, st veel sellel valimisperioodil. Kiireloomulise muudatuse poolt hääletas 167 esindajat, vastu oli 31 esindajat, erapooletuid oli null ja üks esindaja puudus, vahendab Iltalehti.
Seejärel hääletas parlament eelnõu heakskiitmise poolt. Eelnõu kiideti heaks samade numbritega, so poolt hääletas 167, vastu 31 esindajat, erapooletuid oli null ja üks esindaja puudus.
Hääletus läks seega läbi napilt. Seaduse vastuvõtmiseks oli vaja viie kuuendiku häälteenamust, mis saavutati ülinapilt.
Vähemalt kolm põlisssoomlastest saadikut olid piiriseaduse vastuvõtmisest pisarateni liigutatud.
Siseminister Mari Rantanen pühkis pärast hääletust avalikult pisaraid. Põlissoomlaste esimees ja rahandusminister Riikka Purra pühkis samuti pisaraid. Sama tegi rahvasaadik Minna Reijonen, vahendab Iltalehti.
Peaminister Petteri Orpo ja siseminister Mari Rantanen kommenteerisid hääletusjärgsel pressikonverentsil seaduse vastuvõtmist.
Orpo ütles, et seadus on ettevalmistus selleks, et Soome ei satuks taas hübriidmõju alla.
„See on tugev sõnum Venemaale, Soome liitlastele, et Soome hoolitseb enda ja EL-i piiri turvalisuse eest,” ütles Orpo. Tema sõnul on piiriseadus hea.
Peaministri sõnul on Soome ka pärast hääletust üks tugevamaid õigusriike maailmas.
See seadus ei ole põhiseaduse vastane, see on erandseadus, mis on kahel korral põhiseaduskomisjoni hinnangu läbinud. Samuti juhin tähelepanu asjaolule, et meie põhiseaduses on läbimõeldud võimalus seda erandõiguslikku menetlust erandolukordades kasutada, ütles Orpo.
Peaminister tuletas meelde, et seaduse jõustumiseks samal valimisperioodil on ka viie kuuendiku häälteenamuse nõue.
Õigusriigil on õigus ja kohustus kaitsta ennast ja oma ja kodanike turvalisust, ütles Orpo.
Pressikonverentsil paluti Orpol täpsustada oma väidet, et eelnõu ei ole põhiseaduse vastane.
Põhiseaduskomisjon on öelnud, et see ei ole põhiseadusega vastuolus ja seadust saab muuta. See on fundamentaalse kvaliteedi küsimus, millest on oluline aru saada, ütles Orpo.
Orpo rõhutas, et tegi parlamendi istungil eelnõusse mõistlikud muudatused, mis tõstavad eelnõu vastuvõetavust ja õiguskaitset.
Mitmed eksperdid, kellega põhiseaduskomisjon konsulteeris, leidsid, et asjaolu, et piiriseadus on vastuolus rahvusvaheliste inimõiguslepingute ja EL-i õigusega, tähendab, et eelnõu on vastuolus ka Soome põhiseadusega.
Põhiseaduskomisjon märkis oma avalduses, et kavandatav seadus on vastuolus mitme inimõigusalase kohustusega, mis võib siiski tähendada erandit põhiseaduse §-s 21 tagatud õiguskaitsest.
Määrus käsitleb aga siiski piiratud kõrvalekallet inimõigustega seotud kohustustest ega tähenda seega kõrvalekaldumist neist tervikuna. Regulatsioon ei tähenda seega kõrvalekaldumist põhiõiguste süsteemist tervikuna ega muud sekkumist põhiseaduse kesksetesse lahendustesse. Seaduseelnõu, mida täiendab õiguskaitse spetsiifiline regulatsioon, on seega käsitletav põhiseaduse §-s 73 nimetatud piiratud erandina põhiseadusest, teatas põhiseaduskomisjon.
Põhiseaduskomisjon nõudis halduskomisjonilt ettepanekusse muudatuste tegemist, näiteks tagasiulatuva õiguskaitse osas, mida ka tehti.
Minister Rantaneni sõnul näitas seaduse vastuvõtmine, et Soomes on võimalik teha lahendusi riigi julgeoleku tagamiseks üle valitsuse-opositsiooni piiride. Rantanen ütles, et ta tunneb kergendust seaduse kinnitamise eest vastutava ministrina.
Rantaneni sõnul on seaduse kehtestamisel kõrge lävi. Millal see praktikas rakendub, pole tema sõnul võimalik ette öelda.
Peaminister ja siseminister ütlesid, et loodavad, et seadust ei pea kunagi kasutama.
Rantaneni sõnul hinnatakse piiripunktide avamise võimalust pidevalt.
Piiripunktid saab avada siis, kui julgeolekuasutused hindavad, millal see võimalik on, nentis Rantanen.
Orpo sõnul teeb valitsus kõik endast oleneva, et hübriidmõjule reageerimiseks leitaks euroopalikud lahendused. Orpo sõnul on Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga sel teemal juba esimesed arutelud toimunud.
Piiriseadusega saab asüüli taotlemise idapiiril ajutiselt peatada, kui Soomet peaks mõjutama hübriidmõju.
