Ukraina kasutab taas Teise maailmasõja aegseid kindlustusi, seistes silmitsi Venemaa agressiooniga. Ukraina sõda silmas pidades soovib Leedu nüüd samuti oma piiri tugevdada kaevikute, tõkete ja miiniväljadega.

Kui Vene väed 2022. aasta veebruaris üle Ukraina piiri voolasid, tormasid kaitsjad Kiievist põhja pool 1930. aastatel ehitatud Teise maailmasõja ajastu kaitserajatiste juurde, vahendab lrt.lt.

Nagu üks Ukraina sõdur 2023. aasta juulis New York Timesi artiklis kokku võttis, olid venelased rünnanud kaevikuliine, mille nad olid peaaegu sajand tagasi ise ehitanud.

„Kindralid valmistuvad alati viimast sõda pidama,” ütles Ukraina peastaabi esindaja Vasyl Pavlov ajakirjanikele. „Kuid Vene kindralid ei valmistunud isegi viimast sõda pidama.”

Sarnaselt on Leedus Venemaa Kaliningradi piiril asuvad põllud täis teise maailmasõja aegseid punkreid. Nõukogude võim ehitas need osade kaupa vaid paar kuud enne seda, kui natsid alustasid oma sissetungi NSV Liitu.

Läänemerest Musta mereni ulatus nn Molotovi liin, mille rajas Punaarmee, valmistudes sõjaks oma endise liitlase Natsi-Saksamaaga.

Kavandatud mitmest tuhandest punkrist ehitati ainuüksi Leedus umbes 300. Nõukogude võimudel polnud aga piisavalt aega nende sisse varustuse ja relvade paigaldamiseks, mistõttu said punkrid Wehrmachti jaoks lihtsateks sihtmärkideks, kuna natsid isoleerisid ja hävitasid eelpostid.

„Leedu oleks olnud kaitsja unistus, kui kindlustused oleks õigel ajal ehitatud,” ütles ajaloolane Kęstutis Jankus, kes on aastaid koos Poola teadlaste grupiga Grupa Badawcza Kriepost uurinud Molotovi liini.

„Neli piirkonda loodest kagusse – Telšiai piirkonnas oli ühel pool Läänemeri, teisel pool Minijos ja Šalpėse jõgi, sealt edasi on maastik järsk, jõesängides on 20-30-meetrised kaljud,” rääkis ta. „Alytuse piirkond on surutud järvede vahele, kus on kaitseks ideaalsed tingimused. Liin lihtsalt ei valminud õigeks ajaks.”

Punkrid on nüüd maha jäetud, kuuludes sellele, kellele nende all olev maa kuulub. Paljud on muudetud laoruumideks või veel hullem – prügilateks või improviseeritud tualettideks.

Paljud punkrid on leitud Suwalki lõhest, mis on 70-kilomeetrine maatükk Leedus, mis ühendab Balti riike Poolaga. Seda ääristavad ühelt poolt Venemaa Kaliningrad ja teiselt poolt Valgevene.

Moskva ja Minski ametnikud ähvardavad tavapäraselt lõhe enda kätte haarata või muul viisil ära lõigata. Nii NATO kui ka Venemaa komandörid valmistuvad piirkonnas aktiivselt operatsioonideks. Hiljuti pidas Leedu õppusi Poolaga, et testida salastatud plaane lõigu kaitsmiseks.

Mõningase investeeringuga saaks Jankuse hinnangul mahajäetud punkrid kasutusele võtta kui mitte lahingupositsioonidena, siis vähemalt tsiviilisikute varjupaigana – umbes nagu Kiievis Venemaa täismahulise sissetungi ajal.

„Kuid nende ehitamiseks vajalikud ressursid on väga suured. Kasu on ka ainult siis, kui kaitse on mastaapselt välja ehitatud, isoleerituna pole neil mõtet,” rääkis ta. „Samuti on küsimus, kas meil on selleks ressursse.”

„Loomulikult erines sõjapidamine 1941. aastal 2024. aastast,” lisas ta.

Pärast esialgse sissetungi nurjumist on Venemaa ehitanud Lõuna-Ukrainasse mitmekihilised kaitseliinid, mis on komplekteeritud lugematu hulga kaevikuvõrkude, tankitõrjetõkete ehk nn draakonihammaste ja laskepunktidega. Lõpuks õnnestus neil eelmise aasta suvel Ukraina vasturünnak peatada.

Ukrainlased teevad praegu sama, lõhkudes laiali oma põllumaad riigi põhja-, ida- ja lõunaosas, et valmistuda Venemaa edasisteks rünnakuteks.

Kuid paljud olid Ukrainas šokeeritud, kui venelased suutsid tänavu kevadel taas üle piiri Harkivi oblastisse tungida. Piltidel oli näha tankitõrjeseadmeid, mis olid tegevusetult tee ääres ja ei olnud veel oma kohale paigaldatud.

Vaatamata sõjaaegsele tsensuurile on Ukraina ja rahvusvahelises ajakirjanduses ilmunud tunnistusi sõduritelt, kes väitsid, et Ukraina juhtkonna poolt lubatud etteplaneeritud kaevikud, miiniväljad ja kindlustused ei saanud õigel ajal valmis.

Selle tulemusena hukkus sadu inimesi, kaitstes kindlustamata tasandikke Venemaa tulejõu eest. Ühes näites saadeti Ukraina 67. brigaad laiali pärast suuri kaotusi, kaitstes halvasti ettevalmistatud liine, mis lagunesid Venemaa pommitamise ajal.

Sellest ajast alates on Kiiev algatanud mitu uurimist võimaliku korruptsiooni ja juhtimisvigade kohta miljoneid eurosid maksvate kaitserajatiste ehitamisel.

Leedu praegune kaitseminister Laurynas Kasčiūnas asus ametisse selle aasta alguses pärast seda, kui ta lubas väljuda ummikseisust Leedu näiliselt ebaselgest lähenemisest Ukraina õppetundide, nimelt droonisõja, kogu ühiskonda hõlmava kaitse ja kindlustuste rajamisel.

Parlamendi kaitsekomisjoni juhina pooldas ta piiri kindlustamist, mille toonane kaitseminister ja sõjaväejuht esialgu tagasi lükkasid. Seejärel lepiti kokku kompromissvariandis, mis hõlmas tankitõrjebarjääride ja muude kindlustuste varumist „vastumõjuparkidesse”. Need pannakse paika siis, kui relvakonflikt näib vältimatu.

Need meetmed on osa uuest Balti kaitseliinist, milles Eesti, Läti ja Leedu selle aasta alguses kokku leppisid. Poola teatas samuti oma 2,4 miljardi eurosest plaanist, koodnimega Idakilp, et kindlustada oma piir Kaliningradi ja Venemaa liitlase Valgevenega.

Võrdluseks, Leedu plaanib järgmise kolme aasta jooksul eraldada kindlustuste ehitamiseks 17,5 miljonit eurot. Kogumaksumus on hinnanguliselt 600 miljonit eurot, kusjuures Balti riigid ja Poola pöörduvad Brüsseli poole, et seda rahastada.

Leedu valitsus kavatseb ehitada olulistele teedele nn reservtõkked ning valmistada sillad ette lihtsaks lammutamiseks. 2027. aastaks loodab riik ka olulistele teelõikudele katteks istutada puid, samuti taastada teeäärsed kraavid, mis võivad toimida kaevikute või tankitõrjetõketena.

Leedu on samuti otsustanud taganeda kobarlahingumoona keelulepingust ja andnud märku, et ostab oma piiri kaitseks miine.

Leedu kindlustused hõlmavad tõkkeid nagu nn draakoni hambad, mis koondatakse 27 parki üle kogu riigi, ütles Kasčiūnas eelmisel kuul LRT TV-le.

„Kui luureandmed näitavad, et mõne tee ääres on oht, saab nad kiiresti sinna viia, et tee blokeerida ja tõrjevahenditega katta,” ütles ta ja lisas, et kindlustused ühendatakse ka miiniväljadega.

„Me mitte ainult ei loo aluseid, kuhu kindlustused rajada, vaid kindlustame mõned alad püsivalt ja kohe suve lõpus,” ütles ta. „Näiteks on sild, mida ei kasutata, kuid vaenlane võib sellest üle sõita, nii et me kindlustame selle.”

Vahepeal on Eesti teatanud, et ehitab punkreid olulistesse kohtadesse ning Läti on alustanud samuti tankitõrjekraavide kaevamist ja miinide varumist.

„Lätlased [planeerivad] samamoodi, ka eestlastel on oma kontseptsioon, poolakad, kellega me oma tegevust kooskõlastame, teevad piiril veelgi suuremat ümberkujundamist,” ütles Kasčiūnas. „Me kõik koordineerime ja aasta pärast, võib-olla varem on meil paremini kaitstud piir.”

Kasčiūnas ütles esmaspäeval kindlustuse plaanist teatades, et tõkkeid juba ehitatakse ja need viiakse nn parkidesse.

Kasčiūnas ütles ka, et Leedu alustab septembris piirialade püsivat kindlustamist, kuid ei avalikustanud rohkem üksikasju. Siseministeeriumi teatel otsib Leedu EL-i rahastust ka nn droonimüürile, mis võimaldaks piiri pidevat õhust jälgimist.