81-aastase USA presidendi Joe Bideni tervislik seisund on alates juuni lõpus korraldatud debatti olnud luubi all. Täna teisipäeval 9. juulil esitasid Saksa väljaande Bild intervjueeritud neuroloogid presidendi seisundi kohta karme väiteid.
„Ma pean ebatõenäoliseks, et USA president saab oma ametikohal jätkata veel neli aastat,” ütles Esseni ülikooli haigla neuroloogiaosakonna juhataja dr Christoph Kleinschnitz.
Kleinschnitzi sõnul viitavad Bideni sümptomid Parkinsoni tõve rühma kuuluvale neurodegeneratiivsele haigusele. Oma argumendis viitab ta jäigale ilmele, kõnnihäiretele, vaiksele häälele ja vahelduvale erksusele.
Arsti hinnangul on need sümptomid „üsna tugevad” ja „ägenevad suhteliselt kiiresti”.
Euroopa Liidu neurodegeneratiivsete haiguste ühisuuringute algatuse (JPND) kohaselt on Kleinschnitzi nimetatud haigused „ravimatud ja invaliidistavad haigused, mis põhjustavad neuronite progresseeruvat degeneratsiooni ja/või surma”.
Haigused võivad põhjustada liikumis- või vaimse funktsioneerimise probleeme.
Kleinschnitziga sarnase kaugdiagnoosini jõudis ka Nordrhein-Westfaleni neuroloogide ühingu juht Gereon Nelles.
Olen president Bideni puhul juba märganud teatud tüüpi hüpomiimiat, st näoilmete jäikust. Lisaks on tal nn hüpofooniline hääl. Teisisõnu, mahajääv, ebaselge ja samal ajal kriipiv või konarlik toon, räägib Nelles.
Samas tunnistab Nelles, et Bideni puhul ei saa Parkinsoni tõve põdemist kindlalt väita.
Soome Yle andmetel on nõrgenenud ka Soome geriaatrite usk Bideni võimesse toime tulla presidendiameti väljakutsetega.
Minu arusaam Bideni toimimisvõimest on viimase aasta jooksul muutunud, juba isegi enne hiljutist debatti, rääkis emeriitprofessor Jaakko Valvanne.
Valvanne ütles eelmisel aastal Iltalehtile, et vananemine iseenesest ei ole takistuseks ka nõudlike töödega hakkamasaamisel.
USA presidendi ametis on oluline poliitiline kogemus, poliitiliste vastuolude taluvus, vestlusoskus ja püsivus. Need on Bideni tugevad küljed, kommenteeris Valvanne.
Geriaater Timo Strandberg rääkis Yle-le, et tema arvamus on aastaga muutunud. Veel eelmisel aastal oli Iltalehtile antud intervjuus hinnang presidendi seisundile teistsugune.
Arsti tõendi järgi on Bideni tervislik seisund suurepärane, ütles Strandberg aasta tagasi.
Strandbergi sõnul on arusaam Bideni tegutsemisvõimest nüüdseks muutunud.
„Ma olen vaadanud neid väga hiljutisi asju ja pean parandama seda, mida olen varem öelnud,” ütles Strandberg.
Strandberg kommenteeris ka Bideni enda poolt hiljuti määratud „kojutulekuaega”. On küsitav, kas suurriigi juht võib kell kaheksa magama minna. See on 24/7 töö, ütles Strandberg Yle-le.
Parkinsoni tõve jaoks pole sellist testi nagu vereanalüüs, mis seda hõlpsalt diagnoosiks. Haigus diagnoositakse, kui on täidetud piisav arv sellele viitavaid sümptomeid.
Veebruaris avaldatud Bideni arstitõendis seisis, et presidendil pole Parkinsoni tõvele viitavaid sümptomeid.
USA telekanal ABC News teatas eile esmaspäeval Parkinsoni tõvele spetsialiseerunud arsti visiitidest Valgesse Majja. Dr Kevin Kannard külastas presidendi ametlikku residentsi kaheksa kuu jooksul kokku kaheksa korda.
Valge Maja arst Kevin O’Connor ütles täna teisipäeval, et Kannard on käinud Bideni iga-aastastel arstlikel kontrollidel neuroloogiaspetsialistina, kuid teatatud kaheksa visiiti ei olnud presidendiga seotud.
„Enne ja pärast pandeemiat on (Cannard) käinud Valges Majas regulaarselt, et toetada tuhandeid aktiviste, kes on määratud toetama Valge Maja operatsioone,” märkis O’Connor.
O’Connor kordas ka veebruaris avaldatud arstitõendi väidet, et Bidenil pole Parkinsoni tõve tunnuseid.
Soome arst Mikko Vesamäki vaatas kõnealuse haiguslehe varem Iltalehtiga üle. Neuroloogide uuringuid mainiti lõigus, mis käsitles Bideni jäika kõnnakut.
Tema jäika kõnnakut on ortopeedid ja neuroloogid põhjalikult uurinud. Samas pole nad tal diagnoosinud näiteks Parkinsoni tõbe, ALS-i ega SM-i, ütles Vesamäki Iltalehtile.
