Sotsiaalmeediasse on pandud kirjeldus selle kohta, kuidas Iisraeli kaitsejõud ja luure ebaõnnestusid täielikult elanike kaitsel, mistõttu pidid elanikud end pärast vaenlase sissetungi ise kaitsma.

Saatuslikuks sai liigne enesekindlus ja lootus tehnilisele valvele.

Siin on kirjeldus:

Neljapäeval, 11. juulil, avaldas Iisraeli Kaitsevägi operatiivaruande tulemused lahingutest Be’eri kibutsis mustal laupäeval, 7. oktoobril 2023. Enne selle dokumendi avalikustamist tutvustati selle sisu Be’eri kibutsi elanikele ja hukkunute peredele. Sisejuurdluskomisjoni järeldused esitati kaitseväe staabiülem Herzi Halevile, seejärel kaitseminister Yoav Galantile.

Siin on see dokument täies mahus. Tõlkeks on kasutatud ChatGPT abi. Väga hea abiline tõlgete osas , parem kui Google tõlge.

Uurimisrühm leidis, et Iisraeli Kaitsevägi ebaõnnestus oma ülesandes kaitsta Be’eri kibutsi elanikke, samas kui kibutsi elanike ja kibutsi enesekaitseüksuse võitlejate julgus väärivad kõrgeimat tunnustust ning just nemad suutsid lahingute esimestel tundidel stabiliseerida kaitseliini. Kibutsi elanikud ja enesekaitseüksuse võitlejad („kitat konenut”) peatasid ründajad, takistades rünnaku levimist ülejäänud kibutsile.

Kaotused
Rünnaku tulemusena hukkus kibutsis 101 tsiviilisikut, 30 kibutsi elanikku ja veel kaks inimest, kes ei olnud kibutsi liikmed, rööviti ja viidi Gaza sektorisse. 11 pantvangi hoitakse endiselt terroristide käes.

Kibutsi enesekaitseüksuse võitlejad võitlesid vapralt ja ennastsalgavalt. Lahingutes hukkus 31 turvatöötajat, sealhulgas 23 Iisraeli Kaitseväe sõdurit ja enesekaitseüksuse võitlejat, samuti kaheksa politseinikku. Paljud tsiviilisikud ja sõjaväelased said vigastada.

Uurimise tulemuste kohaselt tungis kibutsi umbes 340 terroristi, sealhulgas umbes 100 Hamasi terroriorganisatsiooni eliitüksuse „Nukhba” võitlejat, kes korraldasid massimõrvu, inimrööve, röövimisi ja muid kohutavaid kuritegusid. Uurimise täpsustatud andmetel likvideeriti kibutsi territooriumil umbes 100 terroristi.

Be’eri kibuutsi majad said tõsiselt kahjustada ning nende taastamine võtab kaua aega.

Operatiivuurimine
Uurimist juhtis reservkindralmajor Miki Edelstein ja uurimisrühma kuulusid reservkolonel Yossi Turjeman, reservleitnantkolonel dr. Oded Megido, leitnantkolonel Elikhai Ben-Nun, reservmajor Dror Engelstein, reservkapten Shir Dani ja dr. Anat Stern. Uurimine kestis umbes kolm kuud ning hõlmas sadu tunde kibutsi Be’eri elanike, kibutsi enesekaitseüksuse võitlejate ja piirkonnas sõja esimestel päevadel tegutsenud turvatöötajate küsitlemist.

Uurimise käigus koguti tuhandeid infomaterjale, et luua võimalikult täpne ja selge pilt sündmuste käigust. Uuriti turvatöötajate sidepidamise salvestisi, kibutsi elanike suhtluslogisid (ainult nende nõusolekul), samuti koguti täiendavaid andmeid, sealhulgas sõja alguses läbi viidud terroristide ülekuulamiste salvestisi. Uurimisrühm kogus ka video- ja valvekaamerate salvestisi ning sündmuste rekonstruktsioone. Uurimist viidi läbi koostöös Shabaki ja Iisraeli politseiga, kelle töötajad tegutsesid kibutsis.

Komisjon viis läbi sõjaväelise operatiivuurimise, mille põhitähelepanu oli suunatud sündmuste järjestusele, lahingutegevusele ja julgeolekujõudude tegevusele. Uurimise käigus uuriti lahingutegevust kibutsis Be’eri, mis oli üks kümneid lahingutandreid äkkrünnaku ajal 7. oktoobril. Tuhandete terroristide samaaegne tungimine kümnetesse lahingutsoonidesse oli peamine tegur, mis raskendas julgeolekujõudude jõudmist lahingutandritele. Seda probleemi uuritakse mitmes uurimises ning peamine uurimine relvajõudude tegevuse kohta mustal laupäeval jätkub.

Uurimise eesmärgil jagas uurimisrühm Be’eri kibuutsi neljaks piirkonnaks. Igas piirkonnas viidi läbi põhjalik kaardistamine ja koostati täpne ajakava alates Hamasi terrorirünnaku algusest 7. oktoobril kuni kibutsi territooriumi üle kontrolli saavutamiseni ja terroristide likvideerimiseni. Igas piirkonnas määratleti relvajõudude positsioonid igas lahinguetapis, kirjeldati sõdurite tegevust ja teisi võtmesündmusi.

Kuus peamist lahinguetappi Be’eri kibuutsis
Uurimisrühm jagas Be’eri kibutsi sündmused kuueks peamiseks ajaliseks etapiks:
Rünnaku algus, terroristide liikumine Gazast Be’eri kibuutsi – 7. oktoobri laupäeva hommikul kell 06:30 kuni 06:45.

Maapealse rünnaku algus Be’eri vastu – 7. oktoobri hommikul kell 06:45 kuni 09:00. Esimesed terroristid tungisid kibutsi territooriumile kahest suunast. Sellel etapil toimusid kõik lahingud kibuutsi enesekaitseüksuse („kitat konenut”) ja lahinguga ühinenud kibutsi elanike poolt.

Kibutsi vallutamine vaenlase poolt – 7. oktoobril kell 09:30 kuni 13:30. Selle etapi jooksul peavad enesekaitseüksuse võitlejad ja Be’eri kibutsi elanikud lahinguid ning loovad kaitseliini rünnaku tõkestamiseks. Esimesed Iisraeli Kaitseväe üksused jõudsid asulasse, sattusid rünnaku alla, evakueerisid haavatud, lahkusid kibutsi territooriumilt ja paiknesid kibutsi väravate juurde, kus pidasid lahinguid väravate piirkonda tunginud terroristidega. Kõik inimröövid toimusid enne selle etapi lõppu. Paljude lahingupunktide ja operatiivsete liikumisraskuste tõttu otsustati määrata kõrge ohvitser saabunud vägede juhtimiseks ja lahingutegevuse koordineerimiseks.

Vaenlase tõkestamise etapp – 7. oktoobril kell 13:30 kuni 22:00. Sellel etapil hakkasid saabuma suuremad tugevdusjõud. Kell 16:15 saabus Be’eri reservjalaväediviis „A-Bazak” (99), kes alustas kontrolli kehtestamist vägede üle. Umbes kell 18:00 võitles kibuutsi ja selle ümbruses umbes 700 Iisraeli Kaitseväe sõdurit ja turvatöötajat. Pärastlõunal algas elanike evakueerimine.

Operatiivse kontrolli kehtestamise etapp kibuutsi territooriumi üle – 7. oktoobril kell 22:00 kuni 8. oktoobri kell 05:00. Sellel etapil evakueeriti enamik kibutsi elanikke ja läbiti suurem osa kibutsi territooriumist. Selle etapi lõpus saavutati Iisraeli relvajõudude operatiivne kontroll Be’eri kibutsi üle.

Kibutsi läbikammimine ja lõplik puhastamine – 8. oktoobril kell 05:00 kuni 15:00. Sellel etapil viidi läbi kibuutsi territooriumi korduv läbikammimine ning mitmes piiratud kohas jätkusid lahingud.

Peamised järeldused: vead ja ebaõnnestumised
Allpool on toodud peamised järeldused Be’eri kibuutsis toimunud lahingute uurimise tulemustest.

a) Sündmuste arengu ja valmisoleku vahelised lüngad: Iisraeli Kaitsevägi ei olnud valmis ulatusliku vaenlase sissetungi stsenaariumiks, mis toimus 7. oktoobril ja hõlmas tuhandeid terroriste, kes ründasid korraga kümnetes kohtades. Harjutati ainult üksikute ja kohalike sissetungide stsenaariumi, milleks relvajõud olid valmistunud ning mille põhjal määrati relvajõudude paigutus. Seetõttu ei olnud selles piirkonnas täiendavaid lahingureserve, mida oleks saanud Be’eri suunata. Kõik Iisraeli kaitseväe tugevdused toodi sellesse sektorisse ning nende tegevust uuritakse üldise uurimise raames. Valmistumisstsenaariume ja võimalikke arengustsenaariume uuritakse veel üldise uurimise raames ning tulemuste põhjal töötatakse välja kaitse- ja luurekontseptsioon.

b) Toimuvate sündmuste pildi loomine: Iisraeli kaitseväel oli äärmiselt raske luua selget ja täpset pilti Be’eri kibutsis toimuvast kuni 7. oktoobri pärastlõunal, kuigi kibutsi hädaolukorra meeskonnal („tzavet a-khirum”) oli hommikustel tundidel toimuvast ülevaade. Uurimise käigus leiti, et julgeolekujõud ei andnud Be’eri kibutsi elanikele piisavalt hoiatust terroristide sissetungi kohta rünnaku esimestel tundidel.

c) Lahingute algus kibutsis – kuni kella 13:30-ni toimusid kibutsis lahingud ainult enesekaitseüksuse („kitat konenut”) võitlejate ja Be’eri elanike osalusel. Lahingute esimesel seitsmel tunnil kaitsesid kibutsi elanikud end ise ning just nende tegevus ja leidlikkus peatasid vaenlase, takistades tal sissetungi laienemist kibutsi teistesse osadesse. Elanikud jätkasid võitlust ka pärast Iisraeli kaitseväe üksuste saabumist, aidates ja suunates neid.

d) Juhtimine ja kontroll – mitmete rünnaku- ja lahingupunktide ning toimuvast ülevaate puudumise tõttu iseloomustas kibutsi piirkonna lahingutegevust esimestel tundidel vägede juhtimise puudumine, koordinatsiooni ja kooskõlastatuse puudumine erinevate jõudude ja üksuste vahel. Selle tõttu keskendusid julgeolekujõud mitmel juhul kibutsi sissepääsule ega osalenud lahingutes. See juhtus mitmel põhjusel: üksused ei osalenud lahingus oma komandöri otsuse järgi, oodates ülesande täitmist Be’eri elanike evakueerimiseks; üksused, mis võitlesid terroristidega oma komandöri juhtimisel, lahkusid kibutsist; üksused, mis sisenesid kibutsi umbes tunni jooksul komandöri ootamise tõttu; üksused ja eelväed paigutati kibuutsi välispiiridele katteüksustena. Selline kooskõlastamatus ilmnes paljudes lahingupunktides 7. oktoobril ning seda probleemi uuritakse üldise uurimise raames.

Mitme lahingupunkti ja kiirete otsuste vajaduse tõttu igas lahingutsoonis määrati vanemkomandör, kes juhtis ja koordineeris lahingutsoonis viibivaid ja saabuvaid vägesid optimaalselt ja kooskõlastatult, mitte ei sõltunud tavapärastest vägedest ja juhtimisest, mis oleks võtnud rohkem aega.

Peastaabi ja Lõuna piirkonna juhtkonna otsus määrata sektori juhtimiseks brigaadikindral Barak Hiram ning seejärel anda talle lahingutegevuse juhtimine Be’eris, oli lahingutegevuse tõhususe tõstmiseks terroristide vastu, elanike vajaduste rahuldamiseks, toimuvast ülevaate saamiseks ja lahinguvägede juhtimiseks väga oluline. Märgitakse, et see otsus oli pöördepunktiks, mille tulemusel taastati kibuutsi üle kontroll.

Lisaks vägede kaasamise vigade ja puuduste analüüsile märkis uurimisrühm, et Be’eri lahingutes esines mitmeid kangelaslikkuse ja kõrgeima vapruse juhtumeid relvajõudude, komandöride ja julgeolekujõudude seas, kes tegutsesid kibuutsi territooriumil ja päästsid palju elusid.

e) Relvajõudude tegevus tsiviilisikute suhtes – esines juhtumeid, kus sõdurite käitumine tsiviilisikute suhtes oli ebaõige, mis väljendus evakueeritud inimeste turvalisuse tagamises ja nende põhivajaduste rahuldamises sõdurite poolt.

f) Pantvangide juhtum Pesi Coeni majas (68-aastane Be’eri kibutsi elanik, kes hukkus): uurimisrühm leidis, et relvajõud tegutsesid koordineeritult, saades korraldusi juhtgrupilt, kuhu kuulusid Iisraeli kaitseväe, Shabaki ja Yamami eelüksuste komandörid, ning neile anti reaalajas luure- ja õhutoetust. Uurimine leidis, et äärmiselt keerulistes oludes tegid komandörid kaalutletud, professionaalsed ja vastutustundlikud otsused pärast seda, kui läbirääkimispüüdlused olid täielikult ammendunud. Pantvangide maja tankituli oli professionaalne, kõigi julgeolekujõudude juhtide ühise otsuse põhjal, pärast olukorra kaalumist ja hindamist terroristide surve avaldamiseks ja pantvangide päästmiseks. Pärast seda, kui terroristid teatasid oma kavatsusest enesetappu teha ja pantvangid tappa ning majast kostus laskmisi, otsustati maja rünnata pantvangide päästmiseks ning rünnak viidi läbi keerulistes tingimustes.

Uurijad märkisid, et majas pantvangis olevad isikud ilmutasid leidlikkust ja tegid palju pingutusi, et ühendust võtta julgeolekutöötajatega ja anda neile suunavat teavet. Uurimisrühm andis hukkunute peredele üksikasjaliku hinnangu iga maja sees viibinud isiku surma asjaolude kohta. Uurimisrühm leidis olemasoleva teabe põhjal, et ükski tsiviilisik ei saanud tankitule tõttu majas surma – välja arvatud üks juhtum maja juures, kus kaks tsiviilisikut said killuhaavu. Uurimine leidis, et enamik pantvange tapsid terroristid, kuid selle lõpliku kinnituse saamiseks on vaja täiendavaid kontrolle. Vanemate komandöride tegevust selles juhtumis iseloomustab uurimisrühm kooskõlastatud ja professionaalse tegevusena äärmiselt keerulistes tingimustes.

Tehtud järeldused ja vajalikud õppetunnid
Peastaabi ülem võttis vastu uurimiskomisjoni järeldused ja õppetunnid, mida armee peab uurimistulemuste põhjal rakendama uue kaitse- ja rünnakukontseptsiooni väljatöötamiseks. Herzi Halevi tänas uurimisrühma tõsise, selge ja professionaalse uurimise eest, mis võimaldab näha selget sündmuste pilti keeruliste ülesannete kiuste.

Peastaabi ülem tõi esile järgmised järeldused:

Iisraeli kaitsevägi ebaõnnestus rängalt tsiviilelanikkonna kaitsmisel ja oma ülesande täitmisel.

Be’eri elanikud võitlesid enesekaitseüksuse juhtimisel otsustavalt ja vapralt. Nende ohvrimeelsust ja vaprust kibutsi kaitsmisel võib pidada imeks. Just nemad takistasid kibutsi täielikku vallutamist vaenlase poolt ja päästsid palju elusid. Peastaabi ülem hindas kõrgelt ka kibutsi hädaolukorra meeskonna („tzavet a-khirum”) tegevust, kes suutis luua toimuvast pildi ja hoida elanikega kontakti tule all.

Relvajõudude tegevus: palju sõdureid ja julgeolekutöötajaid võitles vapralt Be’eri kibutsis, näidates üles vaprust ja kangelaslikkust. Samas tehti tõsiseid vigu ja eksimusi, mida tuleb tulevikus uurida ja parandada.

Tugevdusjõudude saabumine – peastaabi ülem märkis, et üks olulisemaid küsimusi, mida uuritakse 7. oktoobri lahingutegevuse uurimise käigus, on põhjused, miks relvajõud lahingutegevuse alguses ei jõudnud asulatesse. Ta märkis, et see uurimine andis sellele küsimusele põhimõttelise vastuse: paljud üheaegsed rünnakud paljudes asulates ja sõjaväebaasides ning terroristide poolt blokeeritud teed raskendasid tugevduste saabumist. Need põhjused uuritakse põhjalikult üldise uurimise raames.

Kibutsi välispiiridel oodanud relvajõud – mitu tundi viibisid lahinguüksused kibutsi välispiiridel, samas kui kibutsis toimusid tapatalgud. See on äärmiselt tõsine olukord, mida ei oleks tohtinud juhtuda. Uurimise käigus selgus, et saabunud üksuste komandörid läksid koos oma vägede osadega kibutsi, et olukorrast aru saada. Mõned üksused ei osalenud lahingutes, sest nad ei mõistnud olukorra tõsidust ja jõudude nappust. Osa kibutsi välispiiridel oodanud vägedest olid toetavad üksused, kes toetasid kibutsi sees võitlevaid vägesid. Halevi rõhutas vajadust selge korralduse järgi: sellises olukorras peavad kõik üksused tegema kõik võimaliku, et olukorrast aru saada ja tsiviilisikute surma ära hoida. Alates kell 13:30 viibis kibutsis palju Iisraeli kaitseväe, Shabaki ja politsei võitlejaid, kes võitlesid vapralt vaenlasega kuni esmaspäeva hommikuni, hävitades kõik kibutsis viibinud terroristid.

Tsiviilelanikkonna kaitse peab olema sõjaväelaste kaitsmisest tähtsam: mõnel juhul võitlesid relvajõud oma positsioonide hoidmise eest ja püüdsid evakueerida haavatud sõdureid enne tsiviilisikute kaitsmist ja evakueerimist. Uurimise käigus selgus, et see toimus, kuna ei oldud teadlikud täielikust olukorrast ning rünnaku alla sattunud sõdurid tegutsesid enesekaitseks. On vaja selgitada ja tugevdada arusaama, et tsiviilelanikkonna kaitse on kõige tähtsam ülesanne. Sõdurid peavad alati esmalt aitama tsiviilisikuid evakueerimisel, varjupaika liikumisel ja kõigis lahinguväljal tekkivates ülesannetes. See on äärmiselt oluline ülesanne, mida tuleb sisendada juba ajateenistuse alguses.

Kõrgemate komandöride osalemine lahingutegevuses – paljud vanemohvitserid, nii regulaarvägede teenistujad kui ka reservväelased, lahkusid kodudest ja läksid lahinguvööndisse, et lahingus osaleda. See on eeskujulik tegu, mis väärib kõige kõrgemat tunnustust. Peastaabi ülem märkis, et kõrgemad komandörid peavad kohapeal püüdma kasutada oma vägesid ja võimeid komandöridena: juhtima, korraldama, otsuseid vastu võtma ja nende elluviimist saavutama.

Pantvangide juhtum Pesi Coeni majas: peastaabi ülem märkis, et see oli ainulaadne sündmus, kus lahinguvööndis võeti tsiviilisikud pantvangi. Sellistes olukordades peab sündmuskohal tegutsev komandör võtma vastu raskeid otsuseid, et päästa võimalikult palju tsiviilisikuid. Uurimise tulemused näitasid, et just neid põhimõtteid järgiti ka antud juhul. Olukorra hindamine ja operatsiooni juhtimine viidi läbi kõrge professionaalsuse ja moraali tasemel, kasutades kõiki olemasolevaid vahendeid, sealhulgas läbirääkimisi, luuret ja tankitule kasutamist terroristide surve avaldamiseks viimase abinõuna.

Peastaabi ülem märkis, et Be’eri kibutsi territooriumil 7. oktoobril toimunud lahingutegevuse operatiivuurimine on esimene mitmest 7. oktoobri sündmuste ja neile eelnenud sündmuste siseuurimisest, mida Iisraeli kaitsevägi praegu läbi viib. Kuigi see on esimene uurimine, mis ei kajasta täielikku pilti toimunust, illustreerib see ebaõnnestumise ulatust ja katastroofi, mis tabas Iisraeli lõunaosa elanikke, kes pidid tundide kaupa oma peresid kaitsma, samal ajal kui Iisraeli kaitsevägi ei suutnud neid kaitsta.

Pärast uurimiste lõpetamist, mis võimaldavad kujundada täieliku ja üksikasjaliku pildi 7. oktoobri sündmustest, võetakse vastu otsused ja õppetunnid ning tehakse operatiivsed järeldused, mis kajastuvad vägede ettevalmistuses juba lähiajal.

Me peame läbi viima põhjaliku ja sügava uurimise, et uurida ja parandada vead ning tugevdada Iisraeli kodanike kaitset. Tehtud järelduste põhjal viiakse läbi põhjalikud muudatused, mis tugevdavad Iisraeli kaitseväge ja tugevdavad tema ülesannet kaitsta iisraellasi. See on meie kohustus Iisraeli ühiskonna ees tervikuna ja lõunaosa elanike ees eriti.