USA ja Euroopa kõrged liidrid avasid sel nädalal NATO tippkohtumise lubadusega suurendada alliansi investeeringuid sõjatööstusesse, tunnistades samas, et rohkem kui kaks aastat pärast Venemaa tungimist Ukrainasse on liitlastel endiselt raskusi, et toota piisavalt relvi ja varustust, et aidata Kiievil sõda võita.

Isegi kui Venemaa president Vladimir Putin viis oma riigi üle sõjamajandusele, tootes hirmuäratava kiirusega tanke ja laskemoona, on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonil olnud piiratud edu oma kaitsetööstuse toodangu kiirendamisel, vahendab Wall Street Journal.

„Reaalsus on see, et sõda Ukrainas on näidanud mitte ainult seda, et mahud on olnud liiga väiksed ja et tootmisvõimsus on olnud väike, vaid see on näidanud ka tõsiseid lünki meie koostalitlusvõimes,” ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg eilsel teisipäevasel, 9. juuli üritusel USA Kaubanduskojas.

Stoltenberg ütles, et liitlased allkirjastavad sel nädalal uue kaitsetööstuse lubaduse suurendada kaitsekulutusi, koordineerida paremini tootmist eri riikide vahel ja teha rohkem nende lubaduste täitmiseks. Kuid ta tunnistas, et senised jõupingutused ei ole olnud piisavad, et rahuldada Ukraina lahinguvälja nõudlust.

On teadmata, kas kõrgetasemelised poliitilised kohustused, mis sel nädalal Washingtoni tippkohtumisel välja kuulutatakse, viivad lõpuks allkirjastatud lepingute ja tehaste tootmismahu suurenemiseni.

Selle puudujäägi korvamise kiireloomulisus ilmnes esmaspäeval, kui Venemaa alustas rünnakut Ukraina linnade vastu, hävitades Kiievis lastehaigla ning tappes ja vigastades kümneid tsiviilisikuid. Eeldatakse, et Venemaa kiirendab lähikuudel oma õhurünnakuid, võttes talve lähenedes sihikule Ukraina energiavõrgu ja olulise infrastruktuuri.

Seni ei ole USA ja NATO liitlaste õhukaitsevõime Kiievi jaoks suutnud selliseid rünnakuid peatada.

Kuigi mitmed riigid on pakkunud püüdurrakette, pole need jõupingutused Venemaa peaaegu igapäevase rünnakuga sammu pidanud. USA on andnud Ukrainale seni ühe Patrioti õhukaitsepatarei, Holland on tarninud ühe ja Saksamaa kaks.

President Joe Biden teatas eile teisipäeval tippkohtumise avamisel, et USA, Saksamaa, Holland, Rumeenia ja Itaalia varustavad Ukrainat viie täiendava õhutõrjesüsteemi varustusega ning lähikuudel saadavad USA ja tema partnerid ka „kümneid” muid süsteeme.

USA, Saksamaa ja Rumeenia annetavad igaüks ühe Patrioti patarei; Itaalia pakub Euroopas toodetud SAMP/T õhutõrjesüsteemi; USA ametniku sõnul võimaldavad Hollandi ja teiste riikide annetatud Patrioti komponendid kasutada täiendavat Patrioti patareid.

Biden lubas ka tagada, et Ukraina läheks uute õhukaitserakettide toomisel „saba etteotsa”.

USA kaitseettevõtted ja Pentagon väidavad nüüd, et olid liiga optimistlikud selle suhtes, kui kiiresti suudavad nad kriitiliste relvade tootmist suurendada. Tarneahela probleemid ja tööjõupuudus tähendavad, et Ukrainas laialdaselt kasutatavate USA-s toodetud tankitõrjerakettide Javelin toodangu kahekordistamiseks kulub neli aastat, mis on kaks korda kauem kui esialgu eeldati.

„Peame tegema rohkem ja kiiremini,” ütles Patrioti raketikaitsesüsteemi tootva RTX tegevjuht Chris Calio.

Tootmine hakkab kiirenema. USA 155 mm suurtükimürskude toodang on alates konflikti algusest enam kui kahekordistunud 30 000-ni kuus ja peaks suve lõpuks veel peaaegu kahekordistuma. USA ettevõtted on suurendanud ka Patrioti püüdurrakettide, Himarsi raketiheitjate ja nende tulistatavate GMLR-rakettide tootmist.

„Me näeme tulemusi praegu lahinguväljal,” ütles USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan Kaubanduskoja üritusel.

NATO kasvavad eelarved on suunatud relvade ostmisele, ligi kolmandik kulutatakse varustusele, mis on kaks korda suurem kui kümmekond aastat tagasi, teatas Londonis asuv mõttekoda International Institute for Strategic Studies. Kuid ülemaailmne nõudlus mõnede relvasüsteemide järele ületab saadaoleva pakkumise kolm korda, ütlesid kaitsevaldkonna juhid.

Isegi kui rahalised vahendid on kättesaadavad, võivad bürokraatlikud tõkked takistada suuremat tootmist. Suure osa 45 miljardi dollari suuruse täiendava rahastamise osas, mille USA aprillis Ukrainale heaks kiitis, pole veel lepinguid sõlmitud.

„Peamine põhjus, miks neid tellimusi veel ei kinnitata, on meie klientide lepingute sõlmimise suutlikkus ja ajakava,” ütles AeroVironmenti tegevjuht Wahid Nawabi, kelle Switchblade’i ründedroone on Ukraina laialdaselt kasutanud.

NATO kõrgemad juhid Washingtoni tippkohtumisel tunnistasid, et tootmist on raske suurendada. Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et Lockheedi juhid ütlesid talle, et nad ei suuda kaugmaa ATACMS-rakettide tellimust täita enne 2028. aastat.

Putin võib teha vorstitehasest relvatehase, kuid demokraatiatel on planeerimisprotsessid, mis võivad kesta aastaid, ütles Pevkur kaubanduskojas esinedes. Ta ütles, et juhid püüavad kohaneda. „Nad vajavad lepinguid. Ilma lepinguteta me tootmist ei saa,” lisas ta.