Ukraina tulevase NATO-liikmelisuse üle arutletakse tuliselt enne alliansi eelseisvat tippkohtumist Washingtonis.
Kümned välispoliitika eksperdid kutsusid eile kolmapäeval 3. juulil NATO liikmesriike üles vältima tippkohtumisel Ukraina liikmeks võtmist, hoiatades, et see seab ohtu USA ja liitlased ning lõhub koalitsiooni. Kui Ukraina vastu võetakse, väidab rühmitus, käivitaks Ukrainat tulevikus ründav Venemaa NATO artikli 5, mis kutsub liitlasi üles rünnatavat liikmesriiki kaitsma, vahendab Politico.
Artikli 5 argument on levinud nende seas, kes on Ukraina liikmelisuse vastu, kuid enam kui 60 analüütiku avalik seisukoht annab ülevaate argumentidest, mis tõenäoliselt esitatakse järgmisel teisipäeval algaval kolmepäevasel üritusel.
„Mida lähemale NATO jõuab lubadusele, et Ukraina liitub alliansiga pärast sõja lõppu, seda suurem on Venemaa stiimul sõda jätkata,” seisab kirjas, mille sai kätte Politico. „Venemaa väljakutseid saab lahendada ilma Ukrainat NATO-sse toomata.”
Ukraina liikumine liikmelisuse poole võib anda tagasilöögi, jätkab kiri, muutes Ukraina maailma kahe juhtiva tuumariigi pikaajalise vastasseisu kohaks ja mängides Venemaa liidri Vladimir Putini narratiivis, et see on Moskva versus Lääs. Kirja koostasid Ameerika Majandusuuringute Instituudi president William Ruger ja Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali vanemteadur Stephen Wertheim.
Mitmed analüütikud sellega ei nõustu. Eelmisel nädalal kirjutasid RAND Corp. teadlased, et liitlastele oleks kasulik pakkuda Ukrainale tippkohtumisel selgust tema tulevase liikmesuse tingimuste kohta. Atlandi Nõukogu on samuti taotlenud Ukraina NATO liikmestaatust, väites, et see tõestab Kiievile, et Lääne toetus ei kõigu.
Mõttekodade liikmed ja ülikooliprofessorid ei ole need, kes NATO poliitilisi otsuseid langetavad, kuid nad annavad sageli oma panuse välispoliitilistesse debattidesse, kirjutades arvamuslugusid ja korraldades paneele – eriti suurte sündmuste (nt eelseisva tippkohtumise) eel ja ajal.
Bideni valitsus on hoidunud toetamast Kiievi kohest liikmelisust, kuid mitmed kõrged ametnikud ütlesid hiljuti, et Ukrainale pakutakse tippkohtumise ajal „silda” allianssi. Ametnike sõnul pakub NATO Ukrainale ka uut peakorterit oma sõjalise abi haldamiseks – see on heausksuse žest, et Lääs toetab riiki pikas perspektiivis, isegi kui tal pole praegu liikmelisust lubatud.
Ametist lahkuv NATO peasekretär Jens Stoltenberg ei maininud väljaandes Foreign Affairs ilmunud artiklis Ukraina liikmelisust, kuid viitas Kiievi tulevikule kõrvuti alliansiga ja murele selle küsimuse pärast: „Tahame selgeks teha, et oleme selle poolt pikas perspektiivis. … Meie toetuse suurendamine ei muuda NATO-t selle konflikti osaliseks.”
Ukraina ei oota tippkohtumisel oma liikmelisuse osas suurt liikumist. Pigem on turvagarantiid see, mida nad otsivad.
Ametliku kutse kõrvale „ootame ka konkreetseid otsuseid seoses Ukraina NATO liikmestaatusega, mis sisaldab muid garantiisid sõjalise abi järjepidevuse ja suurenenud koostalitlusvõime kohta,” ütles Ukraina ELi ja Euro-Atlandi integratsiooni asepeaminister Olga Stefanišõna.
Kiievi jaoks on juba lootustandvaid märke: NATO liikmesriigid nõustusid Stoltenbergi palvega hoida riigi sõjaline rahastamine 2025. aastal 43 miljardi dollari juures, mis on sama rahastuse tase, mida allianss on andnud pärast Venemaa sissetungi, vahendab Reuters. Teisipäeval teatas USA Ukrainale uuest 2,3 miljardi dollari suurusest turvapaketist.
Ukrainlased väidavad, et nad vajavad Läänelt lisarelvi ja laskemoona rohkem kui NATO-ga ühinemist, selgus eile kolmapäeval 3. juulil avaldatud Euroopa välissuhete nõukogu küsitlusest. Vaid 22 protsenti ukrainlastest pooldab NATO liikmeks saamist vastutasuks Venemaa poolt okupeeritud territooriumist loobumise eest, samas kui 71 protsenti on sellise leppe vastu.
Ukraina järgib endiselt oma maksimalistlikke eesmärke Venemaa vastu, et vallutada tagasi kogu territoorium, mille ta sõjas kaotas, ütles president Volodõmõr Zelenski kõrgeim nõunik Andri Jermak teisipäeva õhtul väikesele grupile ajakirjanikele. Ukraina ei ole valmis kompromissiks, isegi kui mõned USA ja Euroopa liitlased sosistavad Kiievi ametnikele vaikselt, et tuleks alustada kõnelusi Venemaaga.
Kiiev on valmis pidama läbirääkimisi ainult oma 10-punktilise rahuvalemi alusel, mis Jermaki sõnul tooks tema riigi jaoks kaasa õiglase rahu.
