Nädalaga on Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS haiglates koroonahaigete arv kasvanud. Hetkel on neid paarkümmend.
Need patsiendid on väga vanad ja või neil on mõni tõsine krooniline haigus. Koroona võib olla eakale inimesele karm haigus, ütleb peaarst Asko Järvinen.
Kõige sagedamini on haiged haiglasse sattunud kopsupõletiku tõttu, mis ilmnes koroonaviiruse tüsistusena, vahendab Iltalehti.
Kuigi koroona ei ole praegu terve inimese jaoks tõsine haigus, võib see Järvineni sõnul eakatel inimestel kaasa tuua kiire füüsilise vormi ja toimetuleku languse.
„Peamiselt ainult immuunpuudulikkusega patsientidel võib koroonaviirusega nakatumine põhjustada raske viirusliku kopsupõletiku samamoodi nagu rasketel juhtudel epideemia alguses,” ütleb Järvinen.
Üldiselt on elanikkonnal immuunsus koroonaviirusega nakatumise vastu. Kaitse saadakse haiguse läbipõdemisel ja vaktsineerimisel.
Siiski haigus ei kao. Täielikku kaitset ei saa, nendib Järvinen.
Koroonaviirus areneb jätkuvalt uuteks variantideks, mis hiilivad mööda ja tungivad läbi elanikkonna juba olemasoleva immuunsuse. Kõige tõhusamalt levivad need variandid, mis suudavad kõige tõhusamalt immuunsusest läbi murda.
Soomes levinuim koroonaviiruse vorm on hetkel (19. juuli 2024 seisuga) KP.3. Peaaegu pooled kontrollitud juhtumitest pärinevad sellest alamvariandist. KP.3 kuulub nn FLiRT variantide hulka.
Koroona sümptomite spekter on endiselt lai.
Teavet KP.3 variandi põhjustatud haiguse kohta on saadud USA-st ja mujalt Euroopast, kus see variant on olnud mõnda aega domineeriv koroona variant.
Viimaste variantide puhul ei paista koroona haiguspilt juba tuttavaks saanud sümptomitest palju muutunud olevat. Kuid praegu võib sümptomites olla üks väike erinevus.
Koroona võib jätkuvalt olla eri inimeste jaoks olla väga erinev haigus.
Eriti tervetel täiskasvanutel on viiruse põhjustatud haigus tavaliselt mitteeluohtlik hingamisteede haigus, mille intensiivsus varieerub täiesti asümptomaatilisest või kergest kuni mõõduka kuni kõrge palavikuni.
Mõnedel viirusega nakatunutel on ainult üks sümptom, teistel aga mitu sümptomit korraga. Sümptomite raskusaste võib inimestel oluliselt erineda.
Koroonaviirusega nakatumise sümptomiteks on palavik või sagedased külmavärinad, köha, õhupuudus, kurguvalu, nohu, ninakinnisus, peavalu, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, lihasvalu, väsimus, nõrkus või lõhna- või maitsetundlikkuse häired.
Väljaande Prevention intervjueeritud professor William Schaffner hindab, et haistmis- ja maitsemeele nõrgenemine võib olla sümptom, mis KP.3 variandi puhul on ehk varasemast veidi harvem sümptom.
Sümptomid võivad ilmneda mõne päeva jooksul pärast nakatumist või alles kahe nädala pärast.
Ilma testi tegemata on peaaegu võimatu hinnata, kas gripilaadselt mõjuv haigus on koroonaviirus või mõni muu hingamisteede haigus.
Kuna nende haiguste kodune ravi on sarnane, pole näiteks HUS-il hetkel patsientidele koroonaviiruse haiguse kohta eraldi juhiseid.
Kui sümptomid seda nõuavad, on oluline puhata ja piisavalt juua. Palavikuga ei tohiks päris pikali heita, küll aga on hea end liigutada ja väikseid jalutuskäike siseruumides teha.
Kui sümptomid selgelt süvenevad ja üldseisund halveneb, tuleb helistada tervisekeskusesse. Kui see on suletud, helistage 116117.
Kui patsiendi sümptomid viitavad tõsisele hädaolukorrale, helistage hädaabinumbril 112.
USA presidendil Joe Bidenil (81) diagnoositi kolmapäeval (17. juulil 2024) koroona.
Biden on saanud kõik koroonavaktsiinid, millele tal on õigus ja tema sümptomid olid väidetavalt kerged. Omal tahtel on Biden esialgu isolatsioonis.
Arst Kevin O’Connor on öelnud, et Bideni esimesed sümptomid olid hingamisteede sümptomid ehk vesine nina, kuiv köha ja üldine halb enesetunne. Bidenil pole palavikku olnud.
Eelmine kord põdes Biden koroonat 2022. aastal.
Väidetavalt on Biden juba saanud suukaudset ravimit Paxlovid, mida kasutatakse ka Soomes ambulatoorses ravis üle 18-aastastel, kellel on oht haigestuda raskesse koroonaviirushaigusesse mõne kroonilise haiguse, immuunsüsteemi nõrgestava ravimiravi või vanuse tõttu.
Soomes on Paxlovid patsiendile tasuta.
Sügisel saavad eakad ja teatud riskirühmad tasuta koroonavaktsiini. Koroonavaktsiinide müük apteekides saab võimalikuks samuti sügisel.
