Venemaa on oma „sõjaetapi” majanduse edukalt üles ehitanud oodatust palju kiiremini ja väntab praegu palju rohkem suurtükiväe laskemoona kui enne Ukraina sõja algust, ütles teisipäeval NATO kaitseväe juht.

Enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris tootis Moskva aastas kuni 400 000 152 mm mürsku. Neid saab tulistada nõukogudeaegsetest järelveetavatest haubitsasuurtükkidest. Leedu kaitseministri Laurynas Kasčiūnase sõnul on see arv aga paisunud 2 miljonini aastas.

„Nad liiguvad üsna kiiresti,” ütles Kasčiūnas Politico ja Saksa telekanali Welt korraldatud ümarlauavestlusel Washingtonis NATO tippkohtumise ajal, vahendab Business Insider.

Venemaa president Vladimir Putin on astunud olulisi samme, et viia riigi majandus „nõukogude stiilis” sõjalisele alusele. Näiteks sel kevadel korraldas ta Moskva sõjaväelise juhtkonna ümber, et suurendada kaitsetööstuse baaside tootmist ja toetada relvastuse masstootmist.

Hoolimata rahvusvahelistest jõupingutustest tekitada Venemaale sõja pärast majanduslikku valu selliste tegevustega nagu sanktsioonid, ütles Kasčiūnas, et Moskva „sõjaetapi majandus” on taastunud „kiiremini, kui ootasime”. Samasuguseid hinnanguid riigi sõjalise võimsuse kohta on pakkunud USA tippametnikud ja kindralid.
Suurenenud suurtükiväe mürskude väljund on võtmenäitaja. Moskva 152 mm mürskude toodang ületab NATO standardile vastavate 155 mm mürskude tootmismahtu. Näiteks Euroopas on seda tüüpi suurtükiväe laskemoona aastane tootmismäär alla 600 000 ja USA-s alla 350 000.

Kasčiūnas ütles, et Putin on suure osa riigi SKT-st – väidetavalt peaaegu 7 protsenti – investeerinud sõjalistesse kulutustesse, kuid peab majandust sellel teel hoidma, sest sõjaeelse olukorra naasmine tooks kaasa „kriisi”.
„Selleks peab tal olema vaenlane – et tal oleks väljakutseid,” ütles Kasčiūnas. „Nüüd on see Ukraina. Võib-olla pärast seda keegi teine.”

Kasčiūnas esines sõnavõtuga koos Eesti kaitseminister Hanno Pevkuri ja Läti kaitseministri Andris Sprūdsiga. NATO eesliinil on kolm Balti riiki olnud kindlad Ukraina toetajad ja järjekindlad Kiievi julgeolekuabi eestkõnelejad, kartes, et Venemaa võib tulevikus neid rünnata.

Olles olnud ka naaberriigi Venemaa hübriidrünnakute sihtmärgiks, on Balti riigid juba pikka aega nõudnud NATO liikmesriikide kaitsekulutuste suurendamist ning on häälekalt nõudnud, et sõjalisel alliansil oleks vajalikke võimeid heidutada ja kaitsta Venemaa laiema rünnaku eest Euroopa vastu.

Kasčiūnas ütles, et usaldusväärse kaitserežiimi loomiseks, mis suudab Venemaad tõhusalt heidutada, on vaja täita võimelüngad, nagu õhutõrje ja laskemoon. Baltimaadel on juba käimas mitmeid algatusi nende puuduste lahendamiseks ja nad on NATO suurimate kaitsekulutajate hulgas SKT-st, kuid teha on veel palju, märkisid ametnikud teisipäeval.

„Me liigume edasi, kuid vähehaaval,” ütles Kasčiūnas.