Vigastus oli väga halb, kuigi naine ei kaotanud isegi teadvust. Vigastused aga ei paranenud.
Majanduskoolis raamatupidamise erialal õppinud naisel tuli valude ja puuduliku toimetuleku tõttu õpingud katki jätta. Samuti pidi ta loobuma tööst raamatupidamisbüroos, sest ta ei saanud sellega enam hakkama – või ka kergemast tööst, vahendab Iltalehti.
Õnnetus juhtus Kesk-Soome üliõpilaselamufondile (KOAS) kuuluvas hoovis märtsis 2013. Hoolimata väidetavast kahest liivatamisest oli hoov libe. Sportlik naine läks õhtul jooksma. Tema sõnul olid tal olnud hea pidamisega jooksujalatsid.
Õnnetusele järgnenud aastatel maksis KOAS-i kindlustusselts Pohjola naisele hüvitist üle saja tuhande euro.
Noor naine oli jäädavalt kaotanud töövõime. Õpingud olid enne õnnetust kulgenud libedalt ja tal oli jalg juba ihaldatud tööpõllu ukse vahel.
Naine esitas Kesk-Soome kohtusse hagi, milles esitas kindlustusseltsile Pohjola arvestuslikult üle kahe miljoni euro suuruse hüvitisnõude valu, kannatuste ja ajutiste ebamugavuste, püsivate ebamugavuste ja eelkõige saamata jäänud tulu eest kuni tema hinnangulise pensionieani.
Oma saamata jäänud töötasu nõudes leidis naine, et ilma libisemiseta oleks ta saanud majandusmagistri kraadi 1. juunil 2016. Alates sellest päevast nõudis ta saamata jäänud töötasu hüvitamist mediaaniga võrdse töötasu osas oma valdkonnas.
Nõudest lähtuvalt oleks ta jooksval aastal saanud näiteks kuupalka 4188 eurot ning 2026. aastast kuni 2054. aasta lõpuni oleks kogenud raamatupidamisökonomisti mediaanpalk 5078 eurot kuus.
Pohjola vastusest selgus, et lepingu järgi on kindlustusselts kohustunud hüvitama üliõpilaselamufondi hüvitisi maksimaalselt vaid miljon eurot. Seetõttu esitas naine sarnase nõude ka KOAS-ile.
Eluaegne palga asendushüvitis on täna kolmekümnendates eluaastates naisele vajalik, sest kuigi ta pole töövõimeline, pole ta töövõimetuspensioni saanud.
Naine saab riigilt 1149 eurot brutotoetusi, mis koosneb 648 eurost töötutoetusest, 317 eurost eluasemetoetusest ja 184 eurost toimetulekutoetusest.
Lisaks rahalistele nõudmistele nõuab naine õigust kinnitada, et sai 2013. aasta märtsis õnnetuses vähemalt ühe järgmistest vigastustest: tagajärgedega ajuvigastus, tagajärgedega selgroovigastus, kerge seljaajuvigastus ja valu tekitav CRPS sündroom.
Nii Pohjola kui üliõpilaselamufond lükkasid naise nõudmised tagasi. Mõlemad leidsid, et naine sai õnnetuses kerge ajutrauma ehk peapõrutuse ning väänas kaela. Pohjola väitel on ta need hüvitised juba maksnud.
Kindlustusseltsi ja KOAS-i hinnangul on naise aastatepikkustel haigusnähtudel ka teisi põhjuseid. Muuhulgas oli ta lapsena hobuse seljast kukkunud, mille tagajärjel oli kael juba kannatada saanud. Ta oli tõukerattaga kukkunud ja põlvele haiget teinud.
Aastal 2015 oli naine olnud autos, mille juht pidi teele jooksnud põdra tõttu kõvasti pidurdama. Karm pidurdus venitas naise niigi tundlikku kaela.
Aastate jooksul on naine läbi käinud mitmest haiglast. Naine esitas kohtuprotsessil 20 tervisetõendit töövõimetuse kohta ja kümneid muid tõendeid. Vastaspoolel oli kirjalikku materjali vähem.
Kaebaja nimel ütlusi andnud Soome juhtivad neuroloogid ja füsioterapeudid leidsid, et patsiendi vigastussündroomi põhjustas libastumine 2013. aasta märtsis. Kindlustusseltsi ja KOAS-i kutsutud arstid tunnistasid vastupidist.
Kohus uskus rohkem naise tõendeid. Kohus nendib, et näidati, et naine sai õnnetuses kerge ajutrauma koos järelmõjuga ja selgroovigastuse koos selle järelmõjudega. Need vigastused pole täielikult paranenud.
Kohus leiab, et naine on alates 2015. aasta novembrist täielikult töövõimetu.
Kohus mõistis kostjatelt hageja kasuks ajutiste ebamugavuste eest välja hüvitise, millest on maha arvatud Pohjola poolt juba makstud hüvitis 2000 eurot ja püsivate ebamugavuste eest 18 104 eurot.
Lõviosa hüvitisest moodustab aga saamata jäänud töötasu hüvitis. Kostjad peavad maksma naisele nõutavat mediaanpalka iga kuu kuni 2055. aastani. Kokku on tegemist 2 134 209 euro suuruse summaga, millest Pohjola peab tasuma ligi 900 000 eurot ja üliõpilaselamufond ülejäänu.
Kohtu otsusel ei olnud seaduslikku jõudu, kuna mõlemad pooled kaebasid edasi Vaasa ringkonnakohtusse.
Ringkonnakohtus kuulati ära saadud ekspertiisi tulemused nagu ka varasemas kohtus. Ringkonnakohtus kuulati uue tunnistajana üle naist ravinud psühhoterapeut.
Psühhoterapeudi sõnul ei olnud naise neuropsühholoogilised sümptomid nagu väsimus, koormustundlikkus ja nägemishäired seotud tema psühholoogilise seisundiga. Sümptomid teraapiaga ei vähenenud.
Ringkonnakohus jõudis väiksemate täiendustega samale järeldusele nagu varasem kohus. Möödunud reedel kinnitas ringkonnakohus varem välja mõistetud hüvitise.
