Nafta ja gaasi müügist saadav tulu Venemaa föderaaleelarvesse kasvas aasta esimesel poolel 5,698 triljonit rubla (65,12 miljardit dollarit) ehk aastaga ligikaudu 41 protsenti, näitasid rahandusministeeriumi kolmapäevased andmed nafta hinnatõusu ja rubla nõrgenemise tõttu.
Nafta- ja gaasitulud on olnud Kremli jaoks kõige olulisem sissetuleku allikas, moodustades ligikaudu kolmandiku kuni poole viimase kümnendi föderaaleelarve mahust, vahendab Reuters.
Sõjaline konflikt Ukrainas on ajendanud Läänt kehtestama mitmeid sanktsioone, mille eesmärk on piirata Venemaa nafta- ja gaasitulu, mis moodustab umbes kolmandiku riigi föderaaleelarvest.
Esimesel poolaastal oli Venemaa tippnafta Urals segu hind keskmiselt 69,1 dollarit barreli kohta, mis on kõrgem lääneriikide kehtestatud 60-dollarilisest hinnalaest, võrreldes 52,5 dollariga samal perioodil 2023. aastal
Samal ajal nõrgenes rubla kurss 90,8-ni dollari kohta tasemelt 76,9 ajavahemikus jaanuarist juunini 2023.
Nafta- ja gaasitulud langesid maikuus 794 miljardil rublani võrreldes Reutersi prognoosiga 814 miljardit rubla.
Rahandusministeeriumi andmetel kasvas maavarade kaevandamise maksust (MET) saadav tulu juunis enam kui 1 triljoni rublani 2023. aasta sama kuu 631,6 miljardilt rublalt.
Andmed näitasid ka, et maksed rafineerimistehastele „summutamismehhanismi” raames, mis kehtestati selleks, et takistada ettevõtetel kõrgetest kütuseekspordi hindadest kasu saada ja kaitsta siseturgu, ulatusid eelmisel kuul 158,1 miljardi rublani, võrreldes 201,7 miljardi rublaga mais ja 78,6 miljardi rublaga juunis 2023.
Venemaa president Vladimir Putin on tervitanud kõrget majanduskasvu taset öeldes, et see ületab lääneriikide majanduskasvu.
Majandus kasvas 2023. aastal 3,6% pärast 2022. aasta korrigeeritud 1,2-protsendilist kahanemist. Venemaal asuvad majandusteadlased on rõhutanud majanduskasvu halba kvaliteeti, öeldes, et rakettide ja mürskude tootmine võib kaasa aidata SKP kasvule, kuid pakub elanikkonnale piiratud kasu.
Valitsus kavandab 2024. aastaks tervikuna 10,7 triljoni rubla suuruse föderaalse tulu nafta ja gaasi müügist, mis on 21 protsenti rohkem kui 2023. aastal, mil naftahinna langus ja gaasiekspordi langus vähendasid tulusid 24 protsenti.
Venemaa on alates Ukrainas sõjalise erioperatsiooni käivitamisest 2022. aasta veebruaris oluliselt suurendanud kaitse- ja julgeolekukulutusi, mille tulemuseks on kahel järjestikusel aastal eelarve puudujääk üle 3 triljoni rubla ehk umbes 2 protsenti SKTst.
Riik rahastab seda sisemise laenuga ja raskel ajal Riikliku tervisefondi abil.
