NATO tippkohtumine jäi lahjaks ja mingit olulist murrangut ei toimunud, kommenteeris Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis.
Poliitiliselt olid ootused tippkohtumise tulemustele madalad. Paar kuud tagasi oli selge, kuidas deklaratsioon välja näeb. Kui eesmärk oli sujuv üritus, siis see sai täidetud. Mida aga ei toimunud, oli suur strateegiline läbimurre, märkis Landsbergis.
Putin kasutas seda tippkohtumist, et kuulutada, et tema eesmärgid, meetodid ja võimalused on muutumatud – rünnates mitmeid äärmiselt tundlikke tsiviilobjekte Ukrainas. Tema ajastus näitab, et tal on täielik karistamatuse tunne, et vastuseks ei saa ega juhtu midagi, jätkas Landsbergis.
Ukraina on endiselt jäetud ebakindluse halli alasse. Pöördumatud sillad on olulised, kuid mitte nii olulised kui tegelik kaitse. Varem, mitte hiljem peab toimuma arutelu kindlate garantiide üle Ukrainale, kui tahame kindlustada Euroopa tulevikku, märkis ta.
Suurim kasutamata võimalus oli otsus mitte lubada sügavamaid lööke Venemaa sõjaliste sihtmärkide vastu. See oleks olnud suur võit mitte ainult Ukrainale, mitte ainult USA-le, vaid kogu liidule. See ei nõudnud logistikat ega raha, vaid poliitilist otsust.
Euroopa jaoks on kõige olulisem otsus tunnistada, et Venemaa tugevdab oma ebaregulaarset sõjapidamist, ja meeldetuletus, et isegi ebaregulaarsed rünnakud võivad vallandada artikli 5. See tähendab passiivsuse selguse asendamist strateegilise ebaselgusega.
Kokkuvõttes märkis Landsbergis, et tundub, et me eitame endiselt, et see sõda Ukraina vastu on ülemaailmne strateegiline muutus, mis nõuab vastuseks raskeid strateegilisi otsuseid, hoolimata sellest, et Putin üritab meid väga kõvasti veenda.
Politically the expectations for deliverables from the Summit were low. It was clear a couple of months ago how the declaration would look. If the goal was to have a smooth event, that was achieved. What didn’t happen was any major strategic breakthrough.
— Gabrielius Landsbergis🇱🇹 (@GLandsbergis) July 12, 2024
