Eile esmaspäeval, 1. juulil või vahetult enne seda lendas Vene luuredroon Ukraina õhujõudude Mõrhorodi lennuväebaasi kohale, mis asub 150 kilomeetri kaugusel Ukraina põhjapiirist Venemaaga.
Droon märkas päise päeva ajal vähemalt kuut Ukraina ülehelikiirusega hävitajat Suhhoi Su-27, mis olid pargitud baasis lageda taeva alla. Vene Iskanderi rakett lendas sisse, hävitades kaks hinnalist Suhhoid ja kahjustades ülejäänud nelja, vahendab Forbes.
See võis olla üks koledamaid päevi Ukraina räsitud õhuväe jaoks pärast seda, kui Venemaa laiendas oma sõda Ukraina vastu 2022. aasta veebruaris. „Kaotused on mõned,” tunnistas õhujõudude ametnik Juri Ihnat.
Ukraina blogijad tormasid süüdistama õhuväe ohvitsere, kes andsid Su-27 meeskondadele korralduse parkida oma lennukid rindejoonele ohtlikult lähedal asuvasse baasi. „Miljon aastat sõda, lambad ei õpi midagi,” oigas üks blogija.
Rünnak Mõrhorodile on viimane Venemaa rünnakute seeriast haavatavatele Ukraina õhuväebaasidele. Viimastel kuudel on Venemaa droonid Lancet tabanud vähemalt nelja Ukraina lennukit Dolgintsevo õhuväebaasis Krõvõi Rihi lähedal, mis asub Lõuna-Ukraina rindejoonest vaid 60 kilomeetri kaugusel.
Esimesed kaks rünnakut eelmisel sügisel üllatasid Ukraina õhujõude ja õhkisid paar Mikojani MiG-29 hävitajat. Kolmas löök novembris tabas Suhhoi Su-25 maketti. Kuid siis tabas neljas drooniretk päris hävituslennukit Su-25.
Kaks lennukit Su-27, mille Iskander Mõrhorodis purustas, suurendavad Ukraina sõjalennukite arvu vähemalt viieni, mille venelased on viimase üheksa kuu jooksul maapinnal õhkinud. Need on kaotused, mida ukrainlased endale lubada ei saa.
Ukraina õhujõud läksid 2022. aasta veebruaris sõtta umbes 125 lennukiga Su-27, Su-25, MiG-29 ja muude lennukitega. Oryxi analüütikud on kinnitanud, et 28 kuud kestnud raske sõja jooksul on ukrainlased kaotanud umbes 90 lennukit.
Oma kaotuste korvamiseks on ukrainlased hankinud oma liitlastelt või taastanud hulga MiG-i ja Suhhoi asenduslennukeid. Need lennukid hoiavad õhuväge tegevuses seni, kuni Ukrainasse saabuvad endised Euroopa hävitajad – 85 Lockheed Martin F-16 ja võib-olla tosin Dassault Mirage 2000.
Probleem on muidugi selles, et F-16 ja Mirage’id on samuti haavatavad Venemaa droonide ja rakettide rünnakute poolt seni, kuni nad on pargitud lageda taeva alla.
Ukraina komandörid võiksid oma lennukite kaitsmiseks astuda samme. Alustuseks – viia lennukid Venemaale lähimatest baasidest mujale.
Ukraina vägedel on ligipääs umbes 20 suurele õhuväebaasile, kümnetele väiksematele lennuväljadele ja isegi kiirteede lennuradadele, mis on üle riigi laiali. Iga Ukraina lennukitüüp läbib kütusega sadu kilomeetreid. Pole põhjust, et Su-27, mille lennukaugus on 1100 kilomeetrit, seisab rindejoonest sajakonna kilomeetri kaugusel asuval lennuväljal.
Kuid sõjalennukite rindelt kaugemale viimisest ilmselt ei piisa – mitte seni, kuni venelastel on ballistilised ja tiibraketid, mis suudavad tabada üle terve Ukraina. Lisaks kõige haavatavamate baaside vabastamisele võiksid Ukraina komandörid hoida oma lennukeid ja meeskondi liikumises.
Ukraina hävitajabrigaadid rõhutavad tavaliselt ettearvamatust – seda kõike selleks, et Venemaa sihtimist keerulisemaks muuta. Nende piloodid „peaaegu kunagi ei tõuse õhku ega maandu samal lennuväljal”, ütles USA õhujõudude ülem Euroopas ja Aafrikas kindral James Hecker.
Venemaa rünnakute tõus pargitud lennukitele peaks sundima ukrainlasi olema veelgi ettearvamatumad. Samal ajal võiksid nad ehitada tugevdatud varjendeid, et kaitsta pargitud reaktiivlennukeid ajal, mil need ei ole liikvel, ja lisaks kasutada rohkem peibutusvahendeid. „Õhuvägi teeb kõik endast oleneva, et vaenlasele vastu seista, vaenlast eksitada, sealhulgas makettide ja muude vahenditega,” rõhutas Ihnat.
Ükskõik, mida ukrainlased oma lennukite kaitsmiseks teha otsustavad, peavad nad Venemaa lakkamatute rünnakute ees kiiresti liikuma. „Süsteemne hooletus võib meid kõiki selles sõjas kuue jala sügavusele viia,” hoiatas Ukraina ajakirjanik Illia Ponomarenko.
Suveräänse Ukraina toetajate jaoks on eriti masendav see, et Venemaa lennukid on sama haavatavad oma baasides Ukraina lähedal. Kuid mõnel juhul keelab USA poliitika ukrainlastel neid reaktiivlennukeid Ameerikas toodetud relvadega rünnata.
There must be responsibility for chronically allowing such things to happen to Ukraine’s air force.
Systemic negligence may get us all six feet under in this war. pic.twitter.com/MBp1kIzKQQ
— Illia Ponomarenko 🇺🇦 (@IAPonomarenko) July 1, 2024