NATO lootis, et Venemaa jõud raugeb kiiresti, aga riik suuris kaitsetööstus ümber korraldada ning Põhja-Korea, Iraani ja Hiinaga on sõlmitud kokkulepped Lääne sanktsioonidest möödahiilimiseks.
Kui teisipäeval, 9. juulil avati Washingtonis 75. aastapäeva tähistava NATO iga-aastane tippkohtumine, on liitlaste üks peamisi küsimusi Ukrainale pikaajalise sõjalise toetuse korraldamisel Vene armee taastumisvõime. . Mil määral suudab ta oma laskemoonavarusid täiendada? Milliseid ressursse on tal tulejõu suurendamiseks?
Pärast enam kui kaks aastat kestnud sõda on Vene armee poolt mobiliseeritavate tankide, droonide või rakettide arv paljude ekspertide arvates nii Venemaa kui ka Lääne poolel kõige paremini hoitud saladus – lisaks surmade arvule. See on ka üks konflikti võtmeid, vahendab Le Monde.
Ukraina liitlased on pikka aega seadnud kahtluse alla Moskva võime sõja jooksul oma arsenali täiendada, eelkõige täppisrakette toota. Konflikti alguses tõstsid kõik esile Venemaa kaitsetööstuse kompleksi (Oboronno-promõšlennõï kompleks) nõrkusi ja sõltuvust lääneriikidest imporditud tehnoloogiatest ja komponentidest. Kuid praegu üllatab ja valmistab selle taastumisvõime üha enam muret.
Aprillis lõi häirekella kindral Christopher Cavoli, kes juhib kõiki Ameerika vägesid Euroopas. „Venemaa on õigel teel, et toota või renoveerida rohkem kui 1200 lahingutanki aastas ning toota vähemalt 3 miljonit mürsku ja raketti aastas, mis on kolmekordne sõja alguses prognoositud summa ja rohkem laskemoona kui kolmkümmend kaks NATO riiki suudavad koos toota,” selgitas ta Washingtonis parlamendi esindajatekoja relvajõudude komisjonile.
Venemaa kaitsetööstus on mitu kuud end ümber korraldanud: üleminek 3 × 8-le tunnile, tootmisliinide arvu suurendamine, seisvate tööstusobjektide taaskäivitamine jne. Uue tõuke andis mais ka majandusteadlase Andreï Beloussovi nimetamine Venemaa kaitseministeeriumi juhiks. 5. juunil teatas Moskva sõjategevuse juhtimise uuendamisest oma julgeolekunõukogu tasemel, mida alates juunist juhib endine kaitseminister, president Vladimir Putinile lojaalne Sergei Šoigu.
USA ja Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonid pärssisid kindlasti Venemaa kaitsetööstust sõja alguses. Kuid sellest ajast peale on Moskva „osaliselt leevendanud lääneriikide sanktsioone kõrvalehoidmistaktika abil”, rõhutati jaanuaris sõjauuringute instituudi ISW teates. Samale järeldusele jõudis aprillis Moskva tarneahelaid uurides ka USA teine võimas mõttekoda Center for Strategic and International Studies (CSIS).
