Kremli valitseja Vladimir Putin (71) teenib Euroopas jätkuvalt tohutult raha – kuigi vähem naftast või gaasist, aga palju rohkem väetistest.
Saksa föderaalse statistikaameti andmetel eksportis Venemaa väetamisperioodil 2022/2023 Saksamaale umbes 920 protsenti rohkem väetist kui enne sõda, vahendab Bild.
See tähendab, et iga kord, kui Saksa põllumehed põldu väetavad, veereb rubla Moskvas – ja koos sellega Putini sõjamasinas.
Mineraalväetisi on erinevaid. Olulised toitained on lämmastik, fosfor ja kaalium. Eelkõige lämmastikväetise osa on väga energiamahukas. Selleks on vaja ammoniaaki, mis töödeldakse edasi karbamiidiks.
Tööstuslikuks tootmiseks on vaja suures koguses maagaasi. Ja Venemaal on see odav. Maagaasi (osaline erand LNG puhul) ega karbamiidi suhtes sanktsioone ei kohaldata. Samuti puuduvad täiendavad karistustollid Venemaa väetisele. See annab Venemaale konkurentsieelise. Ja kuna Euroopa on Vene gaasi vähem ostnud, on Putin Euroopasse väetist surunud.
Vene väetisoligarhid nagu Andrei Melnitšenko rõõmustavad. Tema varad kasvasid 11,1 miljardilt dollarilt 2022. aastal 25,2 miljardile dollarile 2023. aastal.
Kõrgetel gaasihindadel ja Venemaalt tuleval odaval väetisel on aga Saksa tootjatele tohutud tagajärjed. Nüüd vaagub hinge Saksa väetisetootja: lämmastikutööstus SKW Piesteritz (Saksi-Anhalt, otsene ja kaudne mõju: 10 000 töökohta). SKW Piesteritzi tegevdirektor Antje Bittner (61) ütles Bildile: „Euroopat ja Saksamaad ähvardab oht, et poliitika viib nad uude sõltuvusse Venemaast.” Ja ütleb valitsusele: „Poliitikud ei tee impordiga midagi.”
SPD parlamendifraktsiooni majanduspoliitika eestkõneleja Bernd Westphal (63) nõuab: „Lämmastikväetis tuleb lisada EL-i Venemaa-vastaste sanktsioonide nimekirja. Euroopa Komisjon peab kommenteerima.”
Eriti plahvatusohtlik on see, et EL otsustas äsja kehtestada Venemaa teraviljale kõrgemad tollimaksud, aga mitte väetisele.
Antje Bittner: „Poliitikud peavad lõpuks võtma ette meetmeid, näiteks: kehtestama sanktsioonid või maksud gaasipõhistele Venemaa toodetele, et lõpetada sõja rahastamine.”