Soome valitsus ja vabariigi president peavad võimalikuks, et Venemaa ähvardab Soomet sõjalise jõu kasutamisega või kasutab Soome vastu sõjalist jõudu.

Riigi juhtkonna muutunud ja tõsine hinnang olukorrale avaldati eile neljapäeval välis- ja julgeolekupoliitika aruande raames.

Soomele praegu otsest sõjalist ohtu ei ole, kuid sõjalise jõu kasutamiseks või sellega ähvardamiseks Soome vastu tuleb valmistuda, hinnatakse aruandes.

Kõnealune ohuhinnang on toodud teksti lõigus, kus hinnatakse Venemaad.

Valitsus hoiatab soomlasi Venemaa rünnakute eest.

On suur oht, et venelased korraldavad Soome vastu erinevaid sabotaaži- ja hävitamisakte, seisab aruandes.

Venemaa vaenulikud hübriid- ja sabotaažiaktsioonid on laienenud laialdaselt Euroopasse. Hübriidmõju Soomele, eriti Venemaa poolt on oluliselt kasvanud. Soome idapiirilt alanud relvaks muudetud migratsiooni olukord on näide hübriidrünnakust, rõhutab valitsus aruandes.

Valitsuse hinnangul püsib Venemaa oht kõrge veel pikka aega, vahendab Iltalehti.

Tõenäoliselt oht lähiajal ei vähene, küll aga varieerub hübriidmõju intensiivsus Soomele ja vahendite valik, seisab aruandes.

Soome jätkab Ukraina relvastamist, et ukrainlased saaksid end ÜRO põhikirjas sätestatud viisil kaitsta ja oma iseseisvust säilitada.

Soome eesmärk on panna Venemaa lõpetama sõda ja territooriumide ebaseaduslikku okupeerimist Ukrainas ning võitlema ebastabiilsuse suurendamise püüdlustega. Soome valmistub koos EL-i partnerite ja NATO liitlastega Venemaa agressiooni laienemiseks Euroopas.

Välisminister Elina Valtonen kommenteeris aruande järeldusi parlamendi saalis.

„Soome suhted Venemaaga külmutatakse jäädavalt seni, kuni Venemaa ei austa ÜRO põhikirja ja rahvusvahelisi lepinguid, mille osaline ta on,” ütles Valtonen.

Aruandes soovitatakse soomlastel olla valmis selleks, et Venemaa koondab oma jõud Soome piiri lähedale niipea, kui ressursid seda võimaldavad.

Praegu peavad Venemaa maavägede põhijõud Ukraina vastu ebaseaduslikku agressioonisõda.

Eeldatakse, et Venemaa tugevdab võimalikult kiiresti oma sõjalist kohalolekut ja operatsioone oma läänepiiril, arvestades Ukraina agressioonisõja arengut ja olemasolevaid ressursse.

Raportis hinnatakse, et Venemaa püüab suurendada oma võimu Läänemerel ja Arktika piirkonnas.

Venemaa jõupingutused oma mõju suurendamiseks Läänemerel ja Arktika piirkonnas rõhutavad NATO heidutus- ja kaitsevõime tugevdamise olulisust Põhja-Euroopas, märkis Valtonen.

Valtonen rõhutas, et Soome ei saa endale lubada soovmõtlemist, mis senist Venemaa-poliitikat iseloomustas.

Loodame, et ühel päeval areneb Venemaa avatud demokraatiaks, kus kodanikuühiskonnal on talle kuuluvad õigused, ütles välisminister.

Vahetult pärast seda jätkas Valtonen rõhutades, et seni riigijuhtimise suunaks olnud stabiilsuspoliitika on nüüd asendunud uue välis- ja julgeolekupoliitika doktriiniga: väärtuspõhise realismiga.

See väärtuspõhine realism, millel meie välis- ja julgeolekupoliitiline aruanne põhineb, sisaldab ka mõtet, et me peame kõva häälega välja ütlema, millised on tegelikud ohud, mis silmapiiril on, et saaksime nendeks valmistuda.

Ka sellest seisukohast, et halvimat kunagi ei juhtuks, rõhutab ta eesmärki ennetada Venemaa sõjalise jõu kasutamist Soome vastu, märkis Valtonen.

Riigi juhtkonna hinnangul ei paista Venemaa hävitussõja lõppu Ukrainas ning välistada ei saa ka Venemaa sõjaliste operatsioonide laienemist Ukrainast väljapoole.

Suureks optimismiks pole põhjust, isegi kui vaenutegevus Ukrainas vaibub, seisab aruandes.

Kiiret arengut paremuse poole ei ole oodata, isegi kui aktiivne sõjategevus Ukrainas lõppeb, hinnatakse aruandes.

Venemaa oht mõjutab Soomet ja soomlasi veel pikas tulevikus.

„Meie analüüsi kohaselt kujutab Venemaa endast pikaajalist ohtu kogu Euroopa julgeolekukorrale ja transatlantilisele kogukonnale,” ütles Valtonen Iltalehtile.

Aruanne on üks kord valimisperioodi jooksul koostatud oluline poliitiline dokument, mis määratleb Soome välis- ja julgeolekupoliitika suuna.

Selles on Soome poliitikana määratletud väärtuspõhine realism, mis on president Alexander Stubbi ja välisminister Valtoneni uus välispoliitiline doktriin.

Eelmise presidendi Sauli Niinistö ajal valitsenud stabiilsuspoliitika kaob ajalukku. Venemaad hinnatakse realistlikumalt kui siis, kui stabiilsuspoliitika oli Soome suund, ütles välis- ja julgeolekupoliitiline allikas.

Jutt on valitsuse aruandest, mida arutatakse sügisel parlamendis.

Aruande sisu määratlemisel on aga traditsiooniliselt võim olnud presidendil, sest välis- ja julgeolekupoliitikat juhib ta koostöös valitsusega.

Valitsus rõhutab aruandes, et suhete parandamine Venemaaga on nüüd ainult Venemaa enda teha.

See, kuidas Soome hindab suhteid Venemaaga ja koostöövõimalusi, sõltub Venemaa tegevusest.

Soome hoidub poliitiliste suhete loomisest Venemaaga seni, kuni ta jätkab oma agressioonisõda ja rikub rahvusvahelist õigust. Venemaa kodanikuühiskonna tegutsemistingimusi toetatakse võimaluste piires, seisab aruandes.