Venemaa naftatulu riigieelarvesse kasvas maikuus aastatagusega võrreldes ligi 50 protsenti, kuna nafta hind tõusis ja riik kohanes rahvusvaheliste sanktsioonidega.
Bloombergi arvutuste kohaselt tõusid naftaga seotud maksud eelmisel kuul 632,5 miljardi rublani (7,1 miljardi dollarini). Nafta ja gaasi kogutulu kasvas 39 protsenti 793,7 miljardi rublani, teatas Vene rahandusministeerium.
Tulude kasv järgneb Venemaa peamise ekspordisegu Uurali toornafta kõrgematele hindadele. Ministeerium arvutas maikuu maksud, võttes aluseks Uurali barrelihinna 74,98 dollarit, võrreldes aastataguse 58,63 dollariga. Segu allahindlus ülemaailmsele Brenti võrdlusalusele on vähenenud isegi seitsme riigi kehtestatud hinnapiirangu ajal.
G-7 meetme eesmärk on vähendada naftadollarite sissevoolu, mis on Kremli Ukraina-vastase sõja rahastamise võti, piirates juurdepääsu lääne laevandus- ja kindlustusteenustele, hoides samal ajal vene naftat maailmaturul. Moskva on kohanenud piirangutega, sealhulgas Euroopa Liidu Venemaa naftaimpordi keeluga, kasutades tohutut tankerite varilaevastikku ja müües oma naftat Aasia klientidele.
Bloombergi arvutuste kohaselt vähenesid nafta- ja gaasieelarve tulud igakuiselt mais enam kui 35 protsenti. Langus peegeldab tõsiasja, et Venemaa üht peamist naftamaksu – nn kasumipõhist maksu – makstakse neli korda aastas, märtsis, aprillis, juulis ja oktoobris.
Venemaa naftatulud eelmisel kuul oleksid võinud olla suuremad, kui neid poleks kärpinud riigi kütusetootjatele antavad tohutud toetused. Valitsus maksis rahandusministeeriumi andmetel ettevõtetele kodumaiste diisli- ja bensiinitarnete eest välja ligi 202 miljardit rubla. Maksed hüvitavad osaliselt rafineerimistehastele autokütuse hinnaerinevuse Venemaal ja välismaal.
Isegi kui nafta- ja gaasitulud igal aastal suurenevad, on Moskva teinud ettepaneku kärpida tööstuse 2024. aasta kogukasumi väljavaadet. Eelarvesse oodatakse sel aastal tööstuselt 10,99 triljonit rubla, võrreldes varasema hinnanguga 11,5 triljonit rubla, selgub riigieelarve muutmise eelnõust.
Allapoole korrigeerimine tuleneb sellest, et valitsus kavandab selleks aastaks Venemaa toornafta ja maagaasi madalamaid ekspordihindu, tunnistades, et 2022. aastal nähtud hinnatõusud on parlamendi veebisaidil avaldatud muudatusettepaneku kohaselt ammu möödas.
Venemaa toornafta hind peaks sel aastal olema umbes 65 dollarit barreli kohta, võrreldes varasema prognoosiga 71,30 dollarit. Gaasi keskmiseks ekspordihinnaks on määratud 252,80 dollarit tuhande kuupmeetri kohta, mis on ligi 6 protsenti väiksem kui praegune eelarveprognoos.
Nafta ülemaailmsed hinnad, mis on traditsiooniliselt kõrgemad kui Uurali hind, on nüüd aeglase nõudluse kasvu tingimustes nelja kuu madalaima taseme lähedal. Ka Lähis-Ida sõja tõttu tekkinud riskipreemia on kadunud.
Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni ja selle partnerite – sealhulgas Venemaa – pühapäevane otsus taastada osa tootmist järk-järgult alates oktoobrist, suurendab turu muret võimaliku tarneülejäägi pärast.