NATO peasekretär Jens Stoltenberg loobub pärast alliansi liikmete vastuseisu Ukrainale viieaastase sõjalise abi fondi loomise plaanidest ja palub selle asemel riikidel oma praegust panust jätkata, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.

Uue ettepaneku kohaselt, mida NATO kaitseministrid järgmisel nädalal Brüsselisse kogunedes võiksid toetada, kohustuvad liitlased kulutama Ukrainale surmava ja mittesurmava abi andmiseks aastas kokku vähemalt 40 miljardit eurot (43 miljardit dollarit). See oleks kooskõlas keskmise iga-aastase sissemaksega alates Venemaa sissetungist 2022. aastal, ütlesid anonüümseks jääda soovinud inimesed Bloombergile.

NATO määrab kindlaks iga riigi annetamise eesmärgid nende sisemajanduse koguprodukti protsendi alusel ja avaldab seejärel tõenäoliselt kogusummad aastaaruandes.

Eesmärk on pakkuda rohkem läbipaistvust selle kohta, mida liitlased Ukrainale annavad, avaldades samal ajal survet kõigile liikmetele, kes oma kohustusi ei täida, ütlesid inimesed. Umbes poole abist annaks USA, ülejäänu 31 liiget.

Stoltenberg oli varem esitanud plaani liitlaste panuste ühendamiseks 100 miljardi dollari väärtuses viieks aastaks, kuid liitlased seadsid kahtluse alla selle elujõulisuse, kuna nad ei soovinud pühenduda uutele vahenditele ja tundsid muret Ukraina eksitamise pärast.

Kuigi uus plaan ei hõlmaks uut raha, loodab NATO, et see pakub Kiievile lähiaastatel suuremat prognoositavust toetuse taseme osas. Liitlased olid raputatud pärast seda, kui USA Kongress venitas mitmeid kuid, et heaks kiita uus abivoor, ning on mures ka selle pärast, mida Donald Trumpi võimalik tagasivalimine novembris Ukraina rahastamisele tähendab.

„Oleme seni juba kulutanud umbes 40 miljardit aastas, kuid ma palun liitlastel seda järgmisteks aastateks teha,” ütles Stoltenberg pärast NATO välisministrite kohtumist Prahas. „Peame säilitama igal aastal vähemalt sellise toetuse taseme, nii kaua kui vaja.”

Inimesed ütlesid, et ettepanekul on peaaegu kõigi liitlaste laialdane toetus, kuigi Ungari on endiselt suurim küsimärk. Ungari peaminister Viktor Orban on taotlenud, et tema riigil oleks võimalik loobuda Ukrainale antava toetuse suurendamisest.

Inimeste sõnul on Türgi väljendanud oma muret Ukraina paketi muude osade pärast, mille juhid Washingtonis kokku leppivad.

NATO teeb ka ettepaneku võtta üle USA juhitud Ukraina kaitsekontaktrühma operatiivülesanded, mis koordineerib umbes 50 riigi relvatarneid Ukrainasse, vahendab Bloomberg. Kui vastutab NATO liitlasvägede kõrgeim ülem, võib selline samm kaitsta struktuuri mis tahes poliitiliste muutuste eest, mis võivad kaasneda pärast USA valimisi.

Türgi on kutsunud üles olema ettevaatlik, et igasugune sõjalise abi koordineerimine väldiks liitlaste suuremat osalust konfliktis, ütlesid inimesed.