Saksamaa uuendas esimest korda pärast külma sõda oma rangeid sõjaaja meetmeid, kuna riigi juhid valmistuvad kümnendi lõpuks võimalikuks sõjaliseks konfliktiks Venemaaga.

Föderaalvalitsus on esitanud šokeerivad uued muudatused, mis võivad tuua Saksamaal tagasi kohustusliku ajateenistuse, kodanike evakueerimise ja toidunormide kehtestamise, kui mandril sõda puhkeb, vahendab Daily Mail.

Sõja korral kavatseb Saksamaa kaitsta ka oma tsiviilelanikkonda, hõlbustades metroos ajutiste punkrite rajamist, valmistades haiglaid ette äkiliseks patsientide arvu kasvuks ja hoides salajastes kohtades hädaabi toiduvarusid.

Sõjaaegsed meetmed kehtestaksid ka otsesed keelud inimestele töölt lahkuda võtmesektorites, sundides meediat avaldama artikleid ja käskima ettevõtetel toota kaupu ainult kaitseotstarbel.

Halvima stsenaariumi korral on valitsus valmis toitu normeerima, et tsiviilisikud saaksid päevas ühe sooja eine ning ja vett varuma, et tuletõrjel jätkuks vett kustutustöödeks.

Aasta 1989 üldise kaitse raamdirektiivi (RRGV) uuendused kirjeldavad meetmeid, mida Saksamaa peaks sõja korral võtma, kuna Ukraina toetajad Läänes valmistuvad halvimaks stsenaariumiks.

See järgneb paljastustele, et NATO kavandab uusi marsruute USA vägede kohale toomiseks läbi Euroopa Ukraina ümber asuvatele rindejoontele juhuks, kui käimasolev konflikt kandub üle Lääne-Euroopasse.

Saksamaa sõjaplaan sisaldab samuti vahendeid NATO vägede viimiseks läbi riigi idatiivale, kus asuvad relvajõud.

Plaan tunnistab, et eraettevõtted peavad võib-olla andma oma sõidukid ja IT-infrastruktuuri Bundeswehri kasutusse, kui see on sõjategevuseks vajalik.

Arste, psühholooge, õdesid ja veterinaararste võidakse samuti ümber paigutada sõjaväe- ja avaliku teenistuse ametitesse.

Šokeeriv on see, et sõja korral taastatakse ajateenijate kohustuslik teenistus, mis võimaldab kodanikke igal ajal sõjaväeteenistusse võtta.

Saksamaa loobus sõjaväeteenistusest 2011. aastal, kuid sarnaselt Suurbritanniaga on viimastel aastatel kaalunud oma tagasipöördumise võimalust.

Pärast pikka sõjaväelist alainvesteerimist saavutas Saksamaa lõpuks esimest korda pärast külma sõda sel aastal NATO eesmärgi kulutada kaitsele kaks protsenti SKT-st.

Kui kaitseminister Boris Pistorius nõudis sel kolmapäeval, et Saksamaa „peab olema sõjaks valmis aastaks 2029”, võib 1989. aasta sõjaks valmistumise raamistiku uuendamine olla märk tõelisest kavatsusest, mis maalib Berliini olukorrast pessimistliku pildi.

Dokumendis tõdetakse, et sõja korral peavad sakslased olema valmis aitama esmalt iseennast, kuid riik tunnistab, et tal ei ole ressurssi, et igal pool korraga abi pakkuda.

„Venemaa agressiooni tõttu on meil Euroopas täielikult muutunud julgeolekuolukord – eelkõige meie idapoolsete EL-i ja NATO partnerite seas nagu Balti riigid, aga ka hübriidohtude tõttu nagu küberrünnakud, spionaaž ja desinformatsioon,” öeldakse dokumendis.

Riik soovitab inimestel õhurünnakute korral peavarju otsida tugeva konstruktsiooniga keldritest, maa-alustest garaažidest või metroojaamadest, kuna rünnakud võivad toimuda „mõnikord äärmiselt lühikese hoiatusajaga”.

Juhiste eesmärk on sise- ja kaitseministeeriumi teatel tagada, et asjassepuutuvad osapooled, sealhulgas riigiteenistujad, relvajõud ja abiorganisatsioonid teaksid, millised on nende kohustused sõja ajal.

„Saksamaa üldine kaitse on ülesanne, millesse peame panustama kõik, nii riiklikud ja tsiviilasutused kui ka igaüks meist,” ütles kaitseminister Boris Pistorius.

Autorid märgivad, et küberruumist ja hübriidsõjast tulenevad ohud on olukorda muutnud ning uuendatud raamistik soovib uueks ajastuks paremini valmistuda.

Seega tuuakse dokumendis välja näiline vajadus õige teabe kiireks jagamiseks raadio, interneti ja rakenduste kaudu.

Dokumendis rõhutatakse ka keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtlike sündmuste kohta hoiatusteabe edastamise tähtsust.

Ilmateadet võidakse edastada sõjaväele ja äärmuslikel juhtudel jätta see avalikult edastamata.

Võib eeldada, et avalikkus talub toidu normeerimist, hindade kehtestamise ja toidukaartide kasutuselevõtu eest vastutab Majandusministeerium.

Toiduministeeriumil võib tekkida vajadus tarnekriisi korral tegeleda toidu normeerimisega.

Nisu, rukis ja kaer – kaloritihedad ja pika säilivusajaga põhitoidud – võidakse kinni hoida salajastes kohtades, kus on olemas erakorralised reservid, et toita elanikkonda ühe sooja toiduga päevas avalikustamata aja jooksul.

Mõnel juhul eeldatakse, et sõjavägi on prioriteet. Dokument kinnitab rünnakutes kahjustatud sõjavarustuse parandamise kiireloomulisust.

Selliste radikaalsete meetmete ettevalmistamiseks nõutakse dokumendis, et föderaaleelarve peaks selliseid sätteid arvesse võtma.

Samuti kutsub see üles võtma rahalisi kohustusi NATO kaitseülesannete täitmiseks.

Selle nädala alguses selgus, et NATO koostab juba ettenägematuid meetmeid, et viia Ameerika väed kiiresti läbi Euroopa itta, kui mandril puhkeb sõda.

Määratakse kindlaks uued maismaakoridorid, et sõja korral saaksid väed Euroopa sadamates silduda ja liikuda ida poole ilma bürokraatlike takistusteta.

Kuigi Hollandis maabumise plaanid on juba paigas, võimaldaksid uued plaanid vägedel liikuda Itaaliast, Kreekast või Türgist Balkanile või Norra, Rootsi ja Soome kaudu põhjapiiri poole.

Laiendatud koridorid peaks pakkuma tõrkekindlust juhuks, kui logistika- või sideliinid katkevad, toetades marsruute kiireks liikumiseks üle Euroopa, kui Venemaa ründab mõnda liikmesriiki.

NATO liidrid leppisid eelmisel aastal kokku 300 000 sõduri ettevalmistamises, mis hoitakse kõrges valmisolekus bloki kaitsmiseks liikmesriigi vastu suunatud rünnaku korral – veidi alla poole väest, mille Napoleon oma katastroofilise 1812. aasta sõjaretke käigus Venemaale saatis.

Kuid NATO liitlased on pärast aastakümneid kestnud alarahastamist nõudnud suuremat sõjavalmidust.

Norra kõrgeim kindral hoiatas hiljuti, et Euroopal on vaid kaks-kolm aastat aega konfliktiks valmistuda, enne kui Venemaa saab piisavalt tugevaks, et blokki reaalselt rünnata.

Endine kaitseminister Ben Wallace hoiatas Suurbritanniat veebruaris, et 2030. aastaks on „sõda tulemas”, kuna korduvad üleskutsed teha laiemaid investeeringuid kaitsesse.

„Selleks, et heidutada, peate olema valmis, olema varustatud ning seisma koos oma sõprade ja liitlastega,” ütles ta väljaandele Sun.

Venemaa on viimastel nädalatel saatnud lääne poole karme hoiatusi pärast seda, kui mõned Ukraina liitlased andsid oma õnnistuse annetatud relvade kasutatmiseks Venemaa sihtmärkide tulistamiseks Venemaal.

Eelmise kuu lõpus ähvardas Putin „raskete tagajärgedega” neile, kes lubavad oma relvi sellisel viisil kasutada.

„Euroopas, eriti väikestes riikides, peaksid nad olema teadlikud, millega nad mängivad,” ütles Venemaa president Usbekistani visiidil.

„Nad peaksid meeles pidama, et riikidena, kus on väikesed ja tihedalt asustatud territooriumid… Nad peaksid seda meeles pidama, enne kui räägivad Venemaa ründamisest,” ütles ta.

Selle nädala alguses ilmusid kaadrid, mis näitavad, et see on arvatavasti esimene suurem läänes toodetud relvade kasutamine sihtmärkide hävitamiseks Venemaal.

Arvatakse, et Ukraina sõjavägi andis USA-st tarnitud suure liikuvusega suurtükiväe raketisüsteemi (HIMARS) abil löögi õhutõrjesüsteemile S-300 või S-400 ja hävitas selle laastava rünnaku käigus täielikult.

Venemaa vastas välisministrri asetäitja Sergei Rjabkovi vahendusel, ähvardades USA-d valearvestuse eest saatuslike tagajärgedega.

USA lubas Ukrainal kasutada teatud Ameerika relvi rünnakuteks Venemaale, et aidata tõrjuda 10. mai paiku taastatud Venemaa pealetungi Harkivi oblastis.

USA ei andnud rohelist valgust maapealsete ATACMS-rakettide kasutamisele, mis võimaldavad laastavaid pikamaa lööke.

Ukrainal on olnud raskusi rünnaku tõrjumisega, hoolimata sellest, et USA on pakkunud täiendavat 275 miljonit dollarit sõjalist abi.

USA kaitses otsust lubada Ukrainal oma relvadega Venemaa territooriumi rünnata kui „vajalikku” uuendust.

„Meie tegevuse tunnuseks on olnud kohanemine ja kohandumine vastavalt vajadusele, et tulla toime sellega, mis tegelikult lahinguväljal toimub, et Ukrainal oleks see, mida ta vajab siis, kui ta seda vajab,” ütles USA välisminister Antony Blinken eelmisel reedel.