Venemaa president Vladimir Putin sõidab homme „sõbralikule” visiidile Põhja-Koreasse, mille puhul kahtlustatakse, et Moskva püüab tagada Pyongyangist pikaajalise laskemoona tarnimist oma Ukraina sõja jaoks.

Kremli juhi visiit maailma kõige eraklikumasse riiki toimub ajal, mil aken Vene vägede jaoks edu kindlustamiseks Ida-Ukraina lahinguväljal on sulgumas, kuna peatselt saabuvad lääneriikide uued relvad ja hävitajad F-16, vahendab Daily Mail.

Visiit toimub üheksa kuud pärast seda, kui Putin võõrustas Põhja-Korea liidrit Kim Jong Uni haruldasel visiidil Venemaa Kaug-Idas, kus paar jagas teineteisele kiituseid.

Putin on Venemaal presidendi või peaministrina võimul olnud peaaegu veerand sajandit, kuid tema homne saabumine Põhja-Koreasse tähistab vaid teist visiiti riiki pärast tema presidendiks saamist 2000. aastal.

Ta tegi oma esimese reisi vaid mõned kuud pärast oma esimest presidendiperioodi 24 aastat tagasi, et kohtuda Kim Jong Uni isa Kim Jong Iliga.

Lääneriigid, Lõuna-Korea ja Kiiev on süüdistanud Pyongyangi relvade saatmises Moskvasse kasutamiseks Ukrainas, rikkudes sellega ÜRO poolt Põhja-Korea suhtes kehtestatud sanktsioone.

Kuid märtsis kasutas Venemaa ÜRO Julgeolekunõukogu vetoõigust, et lõpetada ÜRO järelevalve Põhja-Korea sanktsioonide rikkumiste üle, mida peetakse Pyongyangi võiduks.

USA ja Lõuna-Korea väidavad, et Venemaa on vastutasuks andnud Pyongyangile tehnilist abi oma satelliidiprogrammi jaoks – mida Kim näib paljudele ebaõnnestunud startidele vaatamata põrgulikult jätkavat – ning saatnud abi toidupuuduses riigile.

Kim ütles eelmisel nädalal, et sidemed Venemaaga on „arenenud võitluskaaslaste purunematuks suhteks”, rõhutades Moskva ja Pyongyangi suhete arengut.

Kui liidrid septembris kohtusid, ütles Putin, et näeb sõjalise koostöö võimalusi Põhja-Koreaga, Kim soovis aga Kremli juhile Ukrainas „võitu”.

Nad kinkisid üksteisele sümboolselt püssid ja Kreml lubas, et Putin tuleb omakorda külla.

Rida Venemaa ametnikke, sealhulgas Moskva luurejuht on pärast seda visiidiks valmistudes külastanud Põhja-Koread.

Putin ise on pärast Ukraina pealetungi alustamist oma välisreise vähendanud, kuid on teinud mõned kõrgetasemelised visiidid Moskva vähestes oluliste liitlaste juurde nagu Hiina, Saudi Araabia ja AÜE.

Pyongyang võõrustab väliskülalisi harva oma isolatsiooni tõttu, mis on pärast Covidi pandeemiat aina karmimaks muutunud.

Aastal 2000 – viimane kord, kui Putin käis Põhja-Koreas – oli Venemaa president sage reisija, tuuritades regulaarselt USA-s ja Euroopas.

Nii Venemaa kui ka Põhja-Korea on eitanud Pyongyangi relvade kasutamist Ukrainas.

Kimi õde Kim Yo Jon süüdistas eelmisel kuul Souli ja Washingtoni avaliku arvamuse eksitamises.

Ukraina on aga teatanud, et leidis lahinguväljalt Põhja-Korea mürske.

Mais teatas Lõuna-Korea, et tema põhjapoolne rivaal tulistas välja mitu lühimaa ballistilist raketti, mõned eksperdid ütlesid, et need võivad olla Ukraina vastu kasutamiseks mõeldud relvade katsetused.

Kuna Kreml ja Pyongyang on avalikult oma sidemeid süvendanud, on Moskva suhted Lõuna-Koreaga – Ukraina toetajaga – väga pingelised, sest Soul on suur relvaeksportija Ukrainasse.

Lõuna-Korea teatas eelmisel kuul eraldi sanktsioonidest Venemaa ja Põhja-Korea üksikisikutele ja ettevõtetele, kes väidetavalt kauplevad sõjaliste tarvikutega.

President Yoon Suk Yeol lubas eelmisel kuul telefonikõnes Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga säilitada Kiievi toetamist.

Venemaa omalt poolt pidas selle aasta alguses spioonisüüdistusega kinni lõunakorealase Baek Won-sooni.

Arvatakse, et ta on esimene lõunakorealane, kes on aastakümnete jooksul Venemaal spionaažisüüdistusega kinni peetud.

Meedia andmetel võis ta olla misjonär, kes aitas Venemaal elavatel Põhja-Korea töötajatel riigist põgeneda.