Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse kehtestas Euroopa Liit sanktsioonid agressorriigile ja selle partnerile Valgevenele, kuid praegu Läti ja Valgevene piiril seisev kallite autode rivi näib olevat suur auk sanktsioonide režiimis, edastab Läti Raadio.

Euroopa keelas luksusautode ekspordi Venemaale kaks aastat tagasi, kuid ei kehtestanud samu sanktsioone Valgevene suhtes. Sellest ajast alates on Valgevenest saanud ilmselge autode transiidikoridor Venemaale, autode eksport Läti kaudu Valgevenesse on kasvanud 50 korda. Oleks suur naiivsus uskuda, et enamikku neist kõrgetasemelistest sõidukitest ei saadeta kohe edasi Venemaale.

Läti tolliteenistus sooviks, et Moskva vastu kehtestatud sanktsioonid dubleeritaks Minski suhtes, kuid praegu ei plaani EL midagi ette võtta. Tulemuseks on silmatorkav näide sanktsioonidest kõrvalehoidmise lihtsusest päise päeva ajal.

Nädala alguses kiitis Euroopa Liit heaks 14. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi ning Läti välisministeerium on selle tõsiasja avalikustanud. EL-i liikmesriikide esindajad jõudsid Brüsselis põhimõttelisele kokkuleppele laiemate Valgevene-vastaste sanktsioonide osas, ühildades need tihedamalt Venemaa-vastaste sanktsioonidega, kuid seaduses tuleb need veel kokku leppida.

Venemaa ja Valgevene on ühises tolliliidus, mistõttu on Venemaa sanktsioonide, kuid mitte Valgevene sanktsioonide all olevatel kaupadel tohutu võimalus teha lihtsalt väike tiir. Valgevene-vastased sanktsioonid kiidetakse heaks järgmisel nädalal ja need hakkavad kehtima mangaanimaagi ja mitmete kahesuguse kasutusega kaupade suhtes, mida saab kasutada ka sõjalistel eesmärkidel. Luksusautosid ei liigitata aga kahesuguse kasutusega kaupade hulka, isegi kui nendega sõidavad just need oligarhid, kes Putini sõjamasinat toetavad.

Nii et eksklusiivsete autode eksport Euroopa Liidust Valgevenesse jätkub vähemalt esialgu, et rikkad venelased saaksid Porsche, Mercedese, BMW, Lexuse ja teiste luksusmarkide ihaldusväärseid uusi sõidukeid ka edaspidi hankida, selle asemel, et sõita kodumaiste Ladade või Hiina impordiga, mis Venemaa turgu üle ujutab.

Krāslava maakonnas asuv Pāternieki on praegu ainus avatud piiripunkt Läti ja Valgevene vahel.

Ühel pool teed on mitme kilomeetri pikkune veoautode rivi, teisel pool aga eksklusiivsed autod Saksamaalt, Leedust, Poolast ja teistest riikidest transiit- või ajutiste numbritega, mis näitab sanktsioonide lünka kasutatud autode kaubanduses.

Sõiduautode rivis paisatavad silma suured 4×4-d, elektriautod ja sportautod, mille väärtus on vähemalt 50 000 eurot – need pole sellised sõidukid, mida sageli selles kõrvalises kohas ühes Läti vaeseimas piirkonnas nähakse. Pole üllatav, et autojuhid eitavad, et toimub midagi pahatahtlikku.

„Ei, ei, eraisikutele on kõik tellimuse järgi. Valgevene eraisikutele,” väidab üks autojuht. „Ma olen Valgevene kodanik, see on minu auto,” ütles teine.

Kõik Läti Raadio küsitletud juhid väitsid, et eksklusiivsed autod on nende omad või viivad need lihtsalt Valgevenes tuttavale.

Tolliametnikud ei ole selles veendunud, kuid praegusel hetkel on neil piiratud võimalused. Kontrollid on aeganõudvad.

„Sellisel juhul on meie töö olla skeptiline, kontrollida ja püüda sanktsioone jõustada mitte formaalselt, vaid sisuliselt,” ütles Pāternieku tollipunkti peainspektori asetäitja Taivo Hanzens.

„Valgevene kaubad võivad kergesti jõuda Venemaale, seda enam, et me teame, et riigid on tolliliidus, kus tegelikult on kauba liikumine vaba. Kui see juhtub, tähendab see, et sanktsioonidest ei peeta sisuliselt kinni. Seetõttu me ei saa lihtsalt usaldada seda, mis dokumendis kirjas,” selgitas Hanzens.

Läti tolliametnikud hindavad mitte ainult dokumente, vaid ka varasemate tehingute ajalugu, samuti otsivad tõendeid ja lahknevusi, mis võiksid viidata transiitauto tegelikule sihtkohale.

„Leiame ka juhtumeid, kus eelmine saadetis deklareeriti Valgevenesse, kuid see on Venemaal avalikult kättesaadavas registris, siis see on juba juhtum, kus saame hinnata mitte lihtsalt veose tagasi saatmist, vaid võimalikku kriminaalvastutust,” ütles Hanzens.

See aga seab Läti tolli veidrasse olukorda, et tuginetakse Venemaa enda ametlikele deklaratsioonidele ja andmetele. Arvestades Venemaa andmete küsitavust ja mainet ametnikele altkäemaksu andmises, ei ärata see erilist usaldust.

Sellised kontrollid võtavad palju aega, mistõttu tekivad pikad järjekorrad. Sarnaselt veoautojuhtidega võivad eksklusiivsete autode juhid veeta piiril järjekorras oodates umbes nädala.

Hetkel ootab järjekorras 400 sellist sõiduautot, lisaks veel 340 veokit. Seetõttu nõuavad tolliametnikud nii Venemaa kui ka Valgevene-vastaste sanktsioonide ühtlustamist.

„Kui need sanktsioonid oleksid samad, kaoksid seda tüüpi pettused ja kaoks ka töö, mida me selle ärahoidmiseks teeme,” ütles Hanzens.

Läti välisminister Baiba Braže pooldab Venemaa ja Valgevene-vastaste sanktsioonide ühtlustamist. „Nende konkreetsete kaubagruppide üle arutati [Brüsselis], me arvasime, et need tuleks ära keelata. Need olid asjad, mille üle oli palju arutelu, kus mõnel riigil oli meie omast erinev arvamus. Igal juhul meie vaatevinklist – isegi kui seda praegu sisse ei panda, siis järgmisel võimalusel teeme uuesti selle ettepaneku ja vaatame, kui statistika ja andmed on olemas, siis see aitab palju vastu vaielda,” rääkis Braže.

Statistika on veenev. Riigikassa andmetel eksporditi neli aastat tagasi Läti kaudu Valgevenesse vaid 60 autot. Eelmisel aastal oli neid üle 3000. Kas Valgevene majandus naudib sensatsioonilist buumi või ei pruugi mõni neist autojuhtidest, kes peavad täisnahksisu nimel nädal aega piirijärjekorras seismist mõttekaks, olla päris nii kõrgelennulised, nagu nad väidavad.