Lääne sanktsioonide ja ekspordikontrolli eesmärk oli alistada Ameerika vaenlased, rakendades dollari võimu karmi käega valitsustele, et need alluksid ilma sõjalise jõu ja verevalamiseta. Sellega on aga tahtmatult tekitatud suur ülemaailmne varimajanduse võrgustik, mis seob kokku demokraatia peamised vaenlased ja mille keskmes on Washingtoni peamine vastane Hiina.
Enneolematud rahandus- ja kaubanduspiirangud Venemaale, Iraanile, Venezuelale, Põhja-Koreale, Hiinale ja teistele autoritaarsetele režiimidele on neid majandusi pigistanud, piirates juurdepääsu Lääne kaupadele ja turgudele. Lääne ametnike ja tolli andmete kohaselt on Peking aga neid USA juhitud jõupingutusi üha enam nurjanud, tugevdades kaubandussidemeid. Sanktsioonide all oleval riikide blokil on nüüd mastaabisääst, mis kaitseb neid Washingtoni finantssõja eest, kaubeldes kõigega alates droonidest ja rakettidest kuni kulla ja naftani, vahendab Wall Street Journal.
„Hiina on strateegiline konkurent, kes soovib ja suudab praegust ülemaailmset korda ümber kujundada,” ütles endine USA kõrge kaitseametnik ja nüüd Washingtoni Lähis-Ida poliitikainstituudi vanemteadur Dana Stroul.
Hiina Washingtoni saatkonna pressiesindaja Liu Pengyu kaitses Pekingi poliitikat, öeldes, et riik ei paku surmavaid relvi kellelegi, kes on Ukraina konfliktiga seotud.
„Hiina teostab tavapärast majandus- ja kaubandusvahetust asjaomaste riikidega võrdsuse ja vastastikuse kasu põhimõttel,” ütles ta. „Rahvusvahelise õiguse kohased tehingud on seaduslikud ja legitiimsed, seega tuleks neid austada ja kaitsta.”
Bloki kaubandusvajadused on tasakaalustatud. Võrrandi ühel poolel saab Hiina naftat kolmelt OPEC-i jõujaamalt – Venemaalt, Iraanilt ja Venezuelalt – tugevalt alandatud hindadega. Maailma suurimale nafta importijale, kes ostis eelmisel aastal oma majanduse vajadusteks rohkem kui 11 miljonit barrelit naftat päevas, on see ootamatu juhus. Nendel riikidel on omakorda tulu, mida nad saavad kasutada Hiinast sanktsioonide alla kuuluvate kaupade ostmiseks.
„Hiinast saadav naftatulu toetab Iraani ja Venemaa majandust ning õõnestab Lääne sanktsioone,” ütles Kimberly Donovan Washingtonis asuvast mõttekojast Atlantic Council. Donovan, kes nimetab seda rühmitust „kõrvalehoidmise teljeks” ütles, et Hiina valuuta- ja maksesüsteemide kasutamine selles kaubanduses piirab Lääne võimude juurdepääsu finantsandmetele ja nõrgestab nende võimet rakendada sanktsioone.
Hiina ja Venemaa tolliandmed näitavad, et Hiina on asendanud Venemaa läänepoolse juurdepääsu kaotuse kõrgeima prioriteediga kahesuguse kasutusega kaupadele, nii tsiviil- kui ka sõjaliseks kasutuseks mõeldud toodetele.
Näiteks Hiina riigile kuuluv kaitseettevõte Poly Technologies saatis Vene tolliandmete põhjal eelmise aasta septembrist detsembrini ligi kaks tosinat saadetist USA sanktsioonide all olevale Vene riiklikule ettevõttele, mis toodab sõjaväe- ja tsiviilhelikoptereid – Ulan-Ude lennutehasele.
Poly Technologies, mille vastu on sanktsioonid kehtestanud ka USA, vastutab ka eelmise aasta 16. veebruaril 1200 kilo kaaluva vintpüssisaadetise eest Iževski Arsenalile, mis kirjeldab end riigitöövõtjana ja Venemaa ühe suurima relvade hulgimüüjana.
Tolliandmed näitavad ka, et Hiina ettevõtted lähetasid eelmisel, 2023. aastal ligi 60 saadetist Vene ettevõttele, mis USA ametnike sõnul on osa Iraani poolt Moskva vägede jaoks Venemaal sõjaliste droonide tootmise hankekanalist.
Venemaa sõda Ukraina vastu on andnud majandusliku ja strateegilise võimaluse ka Teheranile. USA endised julgeolekuametnikud väidavad, et Moskva sõjaväedroonide müük ja tootmisüksuse rajamine Venemaale tagab Iraanile sissetuleku, tugevdab rahvusvahelist ettekujutust Teherani sõjalisest võimsusest ja annab väärtuslikke sõjaaegseid andmeid.
USA ametnike ja tolli andmete kohaselt tarnib Iraan Venezuelale relvi, tehnilist abi energiataristu jaoks ja muid sanktsioneeritud kaupu. Vastutasuks on Caracas varustanud Iraani oma suurtest Orinoco hoiustest pärit kullaga, mis on Lääne ametnike sõnul kaup, mida on maailmas raske jälgida ja mille vahetatavus võimaldab sanktsioonide alla sattunud riikidel lääne pangandussüsteemist kõrvale hiilida.
USA ametnike sõnul soodustas Hiina võime – ja tahe – hoida töös Venemaa sõjamasinat ja aidata Moskval taastada oma sõjatööstusvõimsust.
„See näitas usaldust, mis võib avada ukse nende kaitsetööstuse baasi laiemale ühendamisele,” ütles kõrge luureametnik, kes on kursis kahe riigi kaubandussuhetega.
