Olukord Valgevene-Poola piiril on taas pingestunud, üle piiri tuleb tuhandeid inimesi

eestinen

Õhkkond on pingeline. Poola aktivistid on hilisõhtul saanud metsast järjekordse abipalve. Aktivistid täidavad kotid kiiresti toidu, vee ja puhaste riietega. Minnakse saadud signaali asukohta otsima.

Białowieża piirilõik on olnud eriti populaarne piiriületusteks, kuna sealne mets on tihe. See annab hea peidupaiga, kuid sellel on ka tumedam pool. Varem on nendest metsadest leitud vähemalt 29 surnud piiriületajat, vahendab Yle.

Sääsed ja ööliblikad lendavad silma, kui üritada aktivistidega sammu pidada. Grupi juht Mariusz Kurnyta ütleb, et tema grupp pole Poolas varem nii palju migrante kohanud. Isegi mitte aastal 2021, kui Poolasse tuli tohutult palju ebaseaduslikke piiriületajaid.

Järsku hakkab Kurnyta vilistama. Võsa tagant paljastub umbes kümnemeheline seltskond. Nad ütlevad, et on pärit Ida-Aafrikast Eritreast.

Mehed tunnevad Poola aktivistide saabumisest silmnähtavat kergendust. Mõned näivad olevat kehvas seisus.

Ma arvan, et see on katki, ütleb üks, osutades oma jalale.

Valgevene piirivalvur lõi kumminuiaga vastu jalga, räägib mees inglise keeles. Mitmel on koerahammustuse jäljed. Paljud inimesed ütlevad, et on šokeeritud Valgevene piirivalve karmidest meetmetest.

27-aastane Nahum ütleb, et Eritreas oleks ainus tulevikuväljavaade olnud sõjaväkke minek. Seetõttu valis ta eluohtliku teekonna. See ei olnud tasuta, sest „pilet” vabadusse maksis mitmeid tuhandeid dollareid.

Vaevalt, et Venemaad ja Valgevenet meeste saatused huvitavad. Nende jaoks on need inimesed vaid etturid hübriidsõjas Lääne vastu. Relvaks muudetud rändevood Poolasse algasid juba 2021. aastal.

Siis vastas eelmine Poola valitsus, ehitades kiiresti piirile kolmemeetrise tara. See osutus nõrgaks tõkkeks, kuid piiriületused vähenesid sellegipoolest.

Alates maikuust on Poolasse tulnud taas suur hulk migrante. Poola registreeris ainuüksi maikuus üle 7000 ebaseadusliku piiriületuse katse. Poola andmetel on aasta alguses olnud umbes 18 000 ebaseaduslikku piiriületuskatset.

Venemaa hübriidoperatsioonidest sai osa ka Soome, kui eelmisel talvel idapiirile äärmusliku külmaga inimesi ilmuma hakkas. Seejärel vaikis ajutiselt Valgevene ja Poola piir. Soomes kardeti, et migrandid võivad ilmade soojenedes tagasi tulla.

Poola Podlasie piirkonna piirivalve pressiesindaja Katarzyna Zdanowiczi sõnul saadetakse piiri ületanuid regulaarselt tagasi Valgevene poolele. Tema sõnul soovivad paljud oma teekonda jätkata, eelkõige Saksamaale.

Paljud üritavad hiljem uuesti piiri ületada, sest ka Valgevene ei tunne nende vastu huvi.

Olukord on aga paljuski teistsugune kui 2021. aastal, ütleb Zdanowicz. Enamasti on tulijad 20–40-aastased noormehed, samas kui paar aastat tagasi oli ka naisi ja lapsi.

Zdanowiczi sõnul on ka marsruudid teistsugused kui 2021. aastal. Enamik migranditest on kõigepealt saabunud legaalselt Venemaale. Sealt transporditakse nad Valgevenesse.

Poolas on aga enim kõneainet pakkunud migrantide vägivaldsed teod.

Kahjuks käituvad migrandid Valgevene poolel üha agressiivsemalt. Neil on relvad, mis ohustavad otseselt meie piiri kaitsvaid inimesi, ütleb Zdanowicz.

Poola info kohaselt on mehi Valgevenes Poola piirivõimude vastu suunatud agressiivseks tegevuseks koolitatud. Valgevene poolel antakse Zdanowiczi sõnul tulijatele kaasa ka näiteks redelid ja muud ületamist hõlbustavad tööriistad.

Paari nädala eest raputas Poolat juhtum, kus piiritara juures sai noarünnaku tagajärjel surma Poola piirivalvur. Paljud teised piirivalvurid on saanud vigastada.

Nüüd on piirile kuulutatud kaitsevöönd, mis katab umbes 60 kilomeetrit enam kui 400 kilomeetri pikkusest Poola ja Valgevene piirist.

Praktikas tähendab kaitsevöönd umbes kahesajameetrist puhvertsooni, kuhu minna ei tohi. Kohati ulatub tsoon kuni kahe kilomeetri sügavusele. Tsooni eesmärk on kaitsta nii kohalikke elanikke kui ka raskendada inimsmugeldajate tööd.

Osa piirialal elavaid põllumehi on võtnud kasutusele loovamad vahendid. Sel nädalal levis sotsiaalmeedias video, kuidas poola mees teeb piiril seasõnniku müüri. Põllumehed usuvad, et moslemid ei julge sealt edasi minna.

Poolakad on reageerinud pingelisele olukorrale, tuues piirkonda lisajõude. Zdanowiczi sõnul peavad Poola piirivalvurid kasutama karme meetmeid, näiteks tegema iga päev piiril hoiatuslaske, et takistada migrantide piiriületust.

Piirivalvuri surm oli paljuski pöördepunkt, ka poliitiliselt. Poolat kritiseeriti varem karmi piiripoliitika eest. Kui eelmine valitsus määras piirile kaitsevööndi, kritiseerisid riigi poliitikat ka praegused opositsioonis istunud valitsuserakonnad.

Nüüd on olukord muutunud ja Poola valitsuse tegevust pole peaaegu üldse kritiseeritud.

Poolal on Venemaa ja Valgevenega ühist piiri üle 600 kilomeetri. See on Soome järel pikim EL-i välispiir.

Peaminister Donald Tusk teatas mõne nädala eest Idakilbi-nimelise piiriprojekti plaanist, mis läheb hinnanguliselt maksma üle kahe miljardi euro. Eesmärk on kindlustada piir nii hästi, et Venemaal ei tuleks isegi pähe Poolat rünnata.

Piiril tegutsevatel aktivistidel pole aega olukorra laiemate mõõtmete üle mõelda.

Aktivist Mariusz Kurnyta märgib, et see puudutab inimesi kui üksikisikuid. „Minu jaoks ei ole need hübriidoperatsioonid,” sõnab ta.

Aktivistid teavitavad piiri ületanud aafriklasi varjupaigataotluse menetlemisest ja nende õigustest.

Sul on kaks võimalust. Kui otsustate taotleda varjupaika Poolas, võidakse teid paigutada kinnisesse kinnipidamiskeskusesse. See pole Poolas hea koht – see on nagu vangla, ütleb aktivist Paulina Kremer.

Kõik migrandid ütlevad endiselt, et otsivad Poolast varjupaika.

Kommentaarid
(Külastatud 1,143 korda, 1 külastust täna)