Vene mereväe sõjalaevad korraldavad sel nädalal Suessi kanali lähedal ühisõppused oma Egiptuse kolleegidega Vladimir Putini viimases jõudemonstratsioonis – seekord Lõuna-Euroopa väravas.

Vene kaitseministeerium teatas täna esmaspäeval 10. juunil, et Vahemerel toimuvate õppuste eel sildusid Aleksandria sadamas mereväe laevad, nende hulgas raketiristleja Varjag ja fregatt Marssal Šapošnikov, vahendab Daily Mail.

Visiiti kirjeldati kui „ärikohtumist”, et kohtuda Egiptuse mereväe esindajatega, kuid mõlema riigi merevägi näitab selle nädala lõpus oma muskleid Egiptuse ranniku lähedal Suessi kanali lähedal.

Need õppused põhinevad teadetel, et Venemaa püüab luua alalise mereväebaasi Tobrukis Liibüa rannikul, et täiendada oma teist Vahemere mereväerajatist Süürias Tartuses.

Väljavaade suurendada Venemaa mereväe kohalolekut Vahemerel, mida peetakse „Euroopa pehmeks kõhualuseks”, on pannud mõned analüütikud soovitama, et NATO peaks looma alalise operatiivjuhatuse, et tagada piirkonna julgeolek.

Selle nädala mereväeõppused tähistavad ka suhete tihenemist Moskva ja Kairo vahel, mis alates Egiptuse Abdel Fattah el-Sisi võimuletulekust 2014. aastal on muutunud üha tugevamaks.

On õiglane öelda, et Venemaa-Egiptuse suhted on mõnevõrra tasakaalustamata, kuna Moskva annab Kairole suuremat sõjalist, majanduslikku ja tööstuslikku toetust, rääkimata metallide, mineraalide ja eelkõige teravilja ekspordist.

Vastutasuks saavutab Venemaa aga väärtusliku mõju väga strateegilises asukohas.

Egiptus on Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika (MENA) piirkonnas väga oluline tegija, suures osas tänu oma kontrollile Suessi kanali üle, mille kaudu liigub igal aastal ligikaudu 12% ülemaailmsest kaubavahetusest.

Kairo on võtnud endale ka võtmeläbirääkija rolli käimasolevas Iisraeli-Hamasi sõjas.

Egiptus piirneb Iisraeli ja Gazaga ning säilitab suhteid mõlema poolega, kuna selle esindajad teevad relvarahu sõlmimiseks tihedat koostööd rahvusvaheliste partneritega.

Moskva on pikka aega püüdnud arendada suhteid MENA piirkonnas ja on Süürias väga mõjukas tegija, olles Süüria kodusõja ajal tugevdanud Süüria presidendi Bashir al-Assadi vägesid.

Kremlil on ka püsivad sidemed Liibüaga alates 1970ndatest aastatest ning viimastel aastatel lähetati sinna märkimisväärne kontingent kurikuulsa Vene Wagneri grupi palgasõdureid, et edendada Venemaa huve riigis.

Atlandi Nõukogu aastatuhande stipendiaat ja regionaalne geopoliitiline analüütik Alp Sevimlisoy ütles hiljuti Newsweekile, et NATO peaks püüdma luua Vahemerel alalise kohaloleku, et kontrollida Venemaa laienevaid huve seal.

„Peame kiiresti liikuma MEDCOMi loomise poole, mis oleks iseseisev NATO sõjaline juhtkond, mis valitseks Vahemerd kõikidel eesmärkidel,” ütles ta.

Lisaks jätkuvale kohalolekule Süürias ja Liibüas on Venemaa viimastel aastatel arendanud tugevaid sidemeid Pärsia lahe Araabia riikidega, eriti Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraatidega.

Venemaa on ka üks Iraani lähemaid liitlasi ning väidetavalt on need kaks riiki allkirjastamas enneolematut strateegilist partnerlust, mis näeb ette nendevahelise tihedama koostöö kui kunagi varem.

Venemaa kahepoolsed suhted Egiptusega said hoogu pärast endise kindrali el-Sisi võimuletulekut Kairos 2014. aastal, mis toimus pärast seda, kui ta kasutas kaitseministri ja Egiptuse relvajõudude juhataja ametit endise presidendi Mohamed Mursi kukutamise korraldamiseks.

El-Sisi asus kiiresti Kremliga positiivseid suhteid looma ning 2015. aastal korraldasid Venemaa ja Egiptuse mereväe laev Aleksandria sadama juures oma esimesed ühisõppused.

Aastal 2018 sõlmisid Venemaa ja Egiptus olulise laiaulatusliku partnerluse, mis vormistas jõupingutused tihedamaks koostööks erinevate vertikaalide vahel, ja aasta hiljem sõlmis Egiptus tehingu miljardite dollarite väärtuses Venemaa sõjatehnika ostmiseks, mis andis märku Kairo dramaatilisest kaitsevõime uuendusest.

Stockholmi Rahvusvahelise Rahuuuringute Instituudi andmetel moodustas Vene sõjaline riistvara juba enne seda tehingut aastatel 2014–2017 ligikaudu 60% Egiptuse relvaimpordist.

Lisaks kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale on Venemaa teinud märkimisväärseid investeeringuid Egiptuse infrastruktuuri, millest üks tähelepanuväärsemaid on el-Dabaa tuumaelektrijaam.

Jaama, mis on Egiptuse esimene tuumakeskus ja esimene, mis ehitatakse Aafrikasse pärast Lõuna-Aafrika Koebergi tehast ligi neli aastakümmet tagasi, arendab ja toidab Venemaa riiklik energiaettevõte Rosatom.

Ja kuigi plaanid rajada Suessi kanali majandusvööndisse Venemaa tööstustsoon on pärast Ukraina sõja puhkemist saanud märkimisväärseid tagasilööke, näib Moskva olevat saavutamas omale maatükk maailma ühe tähtsaima kaubanduspiirkonna kallastel.

Vahepeal sai Egiptus jaanuaris ametlikult BRICS-i riikide rühma liikmeks – see on majandusblokk, kuhu kuuluvad Venemaa ja Hiina ning mis on pühendunud vastastikku kasulike majandus- ja kaubanduspartnerluste edendamisele, kuid esindab ka ida ja globaalse lõuna juhtivate jõudude jõupingutusi juhatada sisse uus multipolaarne maailmakord ja vähendada lääne domineerimist ülemaailmsete finants- ja poliitiliste institutsioonide üle.

Moskva positiivsed suhted Kairoga löövad kiilu ka el-Sisi ja Valge Maja vahele, kuigi Egiptust on pikka aega peetud üheks Ameerika tugevaimaks liitlaseks MENA piirkonnas.

USA välisminister Blinken viibis täna Kairos, et kohtuda el-Sisiga, et arutada käimasolevaid vaherahukõnelusi Iisraeli ja Hamasi vahel, millesse on tugevalt kaasatud Washington, Egiptus ja Doha.

Kuna Hamas pole 10 päeva tagasi edastatud ettepanekule veel kindlat vastust andnud, kutsus Blinken taas Palestiina rühmitust plaaniga nõustuma, millel on tema sõnul lai rahvusvaheline toetus ja mille Iisrael on vastu võtnud.

Kui ajakirjanikud küsisid, mida ta ütles Egiptuse esindajatele Kairos, vastas Blinken: „Kui soovite relvarahu, sundige Hamasi ütlema jah-sõna.”

Ta ütles, et laual olev plaan on „ainus parim viis” relvarahu saavutamiseks, järelejäänud pantvangide vabastamiseks ja piirkondliku julgeoleku parandamiseks.