USA Rutgersi ülikooli vene- ja sovetistika professor Aleksander Motyl hoiatab Narvas juhtuda võiva Venemaa provokatsiooni eest.
Ida-Eesti suurim linn Narva moodustas varem Narva jõe vastaskaldal asuva Jaanilinnaga (Ivangorod) kaksiklinna, kuid Eesti iseseisvudes jäi Ivangorod Venemaa poolele, vahendab Iltalehti.
Narva on Eesti valitsusele olnud kuum kartul alates Eesti iseseisvumisest Nõukogude Liidust 1991. aastal.
50 000 elanikuga linn on peamiselt venekeelne. Narvalaste ja Eesti valitsuse vastasseis on suurenenud pärast seda, kui Venemaa tungis Ukrainasse.
Eesti valitsus eemaldas paljudele narva inimestele olulised nõukogudeaegsed sõjamälestised, mille nähtavaim näide oli Narva jõe ääres olnud Nõukogude tank, mis viidi sõjamuuseumi.
Paljud inimesed Eestis peavad Narvat püssirohutünniks, mis võib iga hetk plahvatada.
Motyl kirjeldas Ukraina raadiole NV antud intervjuus Venemaa võimalikku hübriidrünnakut Balti riikide vastu, mille eesmärk on testida NATO reaktsiooni.
Panused on tõusnud pärast seda, kui lääneriigid lubasid rünnakuid Venemaa pinnal. Motyl näeb Narvat tõenäolise etapina, kus võib toimuda Venemaa provokatsioon.
Motyli intervjuud vahendas Eesti väljaande Delfi venekeelne teenistus.
Venelased võiksid luua mingisuguse relvastatud provokatsiooni või poolrelvastatud hübriidprovokatsiooni ja oodata NATO reaktsiooni.
Motyl rõhutab, et selline stsenaarium on NATO jaoks tohutu probleem.
Kui Narvas peaks plahvatama pomm, mis tapab kümme-viisteist venelast või eestivenelast, võib mõni vastloodud Läti „fašistlik rinne” järgmisena kuulutada välja rünnaku vene elanikkonna vastu Eestis.
Selle tulemusel tuleks appi „vennasrahvas” Venemaalt, kelle eriüksused ilmuksid Narva.
Mitte tingimata isegi tankid, sinna võiks ilmuda vaid paarsada eriüksuslast, mitte vabastama, vaid lihtsalt eestivenelaste õigusi kaitsma, kirjeldas Motyl provokatsiooni käiku.
Motyli sõnul on lahtine küsimus, kuidas reageeriksid sellisele provokatsioonile USA, Saksamaa või Prantsusmaa.
Nad peaksid Eestit aitama, aga kas nad oleksid väikese Eesti pärast tõesti valmis kolmandaks maailmasõjaks? See on hea küsimus, mõtiskleb Motyl.
Vene piirivalvurid põhjustasid mai lõpus Narvas Eesti-Vene piiril provokatsiooni, kui eemaldasid Eesti poolelt piirijõe veeteed tähistavad poid.
Venemaa on juba teatanud, et ei lepi Eestiga kokku, kus peaksid olema poid Narva jõel.
USA kaitseministeerium Pentagon peab reaalseks ohuks, et Venemaa üritab testida NATO artikli 5 tõhusust Baltikumis.
Ka Ukraina luureteenistus HUR väljendas muret selle üle, kuidas NATO suudab Venemaa rünnaku korral oma idapiiril asuvaid riike kaitsta.
Venelased vallutavad Balti riigid seitsme päevaga. NATO reageerimisaeg on kümme päeva, ütles HURi pressiesindaja Vadõm Skibitski intervjuus väljaandele Economist.
