Kreml ei olnud rahul NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi hiljutiste kommentaaridega. Stoltenberg ütles, et NATO liikmesriigid arutavad tuumarelvade lahinguvalmidusse panemist.

Stoltenbergi sõnul mõjub läbipaistvus heidutajana. Maailm, kus Venemaal, Hiinal ja Põhja-Koreal on tuumarelvad, NATO-l aga mitte, on ohtlikum maailm, ütles Stoltenberg.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kommenteeris Stoltenbergi juttu. See pole midagi muud kui eskalatsioon, ütles Peskov Vene riiklikule uudisteagentuurile TASS.

Venemaa on sõja ajal korduvalt tuumarelvadega ähvardanud. Peskovil on seletus, miks Venemaa presidendi Vladimir Putini jutt erineb Lääne ametnike omast.

Peskovi sõnul ei räägi Putin kunagi tuumarelvadest „omal initsiatiivil, sest ta võtab teemat tõsiselt”.

Kui president Putin kommenteerib tuumarelvade teemat, siis ta vastab ajakirjanike, sealhulgas välismaiste ajakirjanike küsimusele või küsimustele, selgitas Peskov.

Venemaal on rohkem tuumarelvi kui kogu NATO-l kokku. Ta on paigutanud oma tuumarelvad Valgevenesse oma agressioonisõja ajal.

Umbes nädal tagasi ähvardas Venemaa oma tuumarelvadektriini muuta.

Mai lõpus alustas Venemaa tuumarelvaõppust, mis juunis laienes Leningradi sõjaväeringkonda. Selle piiril asuvad NATO riigid Soome, Norra, Poola, Eesti, Läti ja Leedu.

Venemaa teatas mais, et uuendab oma tuumarelvi.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov on seevastu öelnud, et tuumaheidutus on vajalik.

„Tänapäeval on tuumarelvad ainuvõimalik vastus teatud olulistele välisohtudele riigi julgeolekule,” ütles Lavrov eelmise, 2023. aasta sügisel.

Putin on öelnud, et Venemaa on valmis tuumarelva kasutama.

President on seda teemat korduvalt kommenteerinud intervjuudes Venemaa riikliku kontrolli all olevale meediale. Praktikas otsustab Kreml, mida ajakirjanikel on lubatud küsida.