Hiina suurendab oma tuumaarsenali kiiremini kui ükski teine riik, selgub Stockholmi Rahvusvahelise Rahuuuringute Instituudi (Sipri) äsja avaldatud aastaaruandest.
Raporti hinnangul on Hiina tuumaarsenal kasvanud 500 tuumalõhkepeani. Eelmisel aastal oli vastav arv 410. Samuti arvatakse, et Hiina seadis esimest korda pidevasse valmisolekusse 24 tuumarelva, mis oleks oluline muudatus riigi traditsioonilises tuumarelvadoktriinis.
Hiina on vähemalt ametlikult võtnud endale kohustuse mitte kasutada tuumarelvi tuumarelvavabade riikide vastu ega tuumarelvavabades tsoonides. Hiina ei ole avalikult teatanud ka oma tuumarelvade arvu, mistõttu Sipri hinnang põhineb avalikel allikatel ja USA kaitseministeeriumi andmetel, millesse Sipri soovitab suhtuda ettevaatlikult.
Läänes on muret tekitanud Hiina kiirenev tuumarelvastumine. NATO peasekretär Jens Stoltenberg hoiatas Briti väljaandele Telegraph antud intervjuus, et Hiina tuumaarsenal võib 2030. aastaks kasvada 1000 tuumalõhkepeani.
Sama väljaande arvamusartiklis pealkirjaga „Hiina on peaaegu valmis sõjaks läänega” väitis julgeolekuekspert Robert Clark, et Gaza ja Ukraina sõdadest põhjustatud rahvusvaheline kaos annab Hiinale hea võimaluse Taiwani vallutamiseks.
Üha enam poliitiliselt lõhestunud ja majanduslikult vastumeelse Euroopa sidumine sõjaga hoiab Washingtoni pikendusena Euroopas kinni ja vabastab Hiina Indo-Vaikse ookeani piirkonnas, kirjutab Clark.
Sipri raport rõhutab aga, et peaaegu kõik tuumarelvaga riigid suurendavad oma arsenali. Tervikuna jääb Hiina tuumaarsenal USA ja Venemaa omast kaugele maha. Ainuüksi mõlemal riigil on pidevas valmisolekus üle 1700 tuumarelva.
Me pole näinud tuumarelvadel rahvusvahelistes suhetes nii olulist rolli pärast külma sõda kui praegu, märgib Sipri massihävitusrelvade programmi juht Wilfred Wan.
Raske on uskuda, et kõigest kaks aastat tagasi kinnitasid viie suurima tuumarelvariigi juhid koos, „et tuumasõda pole võimalik võita ja seda ei tule kunagi”.
