Kui lääs tahab Ukraina eest lahinguväljal võidelda, on Venemaa selleks valmis, teatas riigi välisminister.

„See on nende õigus – kui nad tahavad, et see oleks lahinguväljal, siis olgu see ka lahinguväljal,” ütles Sergei Lavrov kommentaaris Venemaa väljaandele RIA Novosti.

Tema avaldus tuli mõned kuud pärast seda, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron keeldus välistamast võimalust, et Lääne sõdurid võidakse ühel päeval Ukrainasse saata. Macron ütles nädalapäevad tagasi, et võib sõdurid sisse saata, kui Vene väed rindejoonest läbi murravad, vahendab Daily Mail.

Vladimir Putin hoiatas selle aasta alguses, et NATO vägede paigutamine Ukrainasse võib viia Kolmanda maailmasõjani.

Kreml on ka öelnud, et mis tahes lääne varustust, mida Kiiev kasutab üle piiri ründamiseks, peetakse legitiimseks sihtmärgiks, isegi kui see asub kolmandas riigis – see suurendab veelgi hirmu NATO ja Venemaa vahelise otsese kokkupõrke ees.

Lavrovi hoiatus tuli pärast seda, kui Rootsi peaminister ütles, et on sõja puhkemise korral valmis vastu võtma Lääne tuumarelvi.

Lekkinud Saksa dokumendid on viitanud ka sellele, et Berliin kavatseb kehtestada kohustusliku ajateenistuse 18-aastastele meestele ja naistele.

Moskva ja lääne vaheline sõnasõda süvenes, kui Vene väed ründasid eelmisel nädalal Ukraina kirdeosas asuvas Harkivi piirkonnas 30 asulat pärast ootamatut maapealset pealetungi üle piiri.

Venemaa edu on aga olnud kulukas, sest Ukraina väitel hukkus või sai pühapäeval lahingutes vigastada 1740 Putini sõdurit – see on rekordiline igapäevane kaotus sõjas.

Kaks aastakümmet välisministrina töötanud Lavrov ütles aru andmisel parlamendi liikmetele, et rahvas on valmis kohtuma lahinguväljal lääneriikide vägedega.

Lavrov ütles veel, et järgmisel kuul Šveitsis toimuvad Ukraina-teemalised rahukõnelused ilma Venemaa osaluseta on ultimaatum Moskvale.

Ta võrdles olukorda „noomitusega koolilapsele”, kelle saatuse otsustasid õpetajad, kui ta väljas oli.

„Te ei saa kellegagi niimoodi rääkida, eriti meiega,” ütles Lavrov. „Konverents… taandub Venemaale ultimaatumi uuesti esitamisele.”

Pinged Venemaa ja lääneriikide vahel kasvavad jätkuvalt, sest Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles, et on avatud tuumarelvade lubamisele Rootsi pinnale sõja ajal – isegi kui kriitikud nõuavad nende paigutamise keelustamist.

NATO uusim liige loobus sensatsiooniliselt kaks sajandit kestnud sõjalisest neutraalsusest, et ühineda julgeolekublokiga selle aasta märtsis pärast seda, kui Venemaa sissetung Ukrainasse tõi kaasa dramaatilise pöörde välis- ja kaitsepoliitikas.

Nüüd hääletab Rootsi parlament juunis USA-ga sõlmitava kaitsekoostöö lepingu (DCA) üle, mis annab USA-le juurdepääsu Rootsis asuvatele sõjaväebaasidele ning võimaldab hoida Skandinaavia riigis sõjavarustust ja relvi.

Rootsi Rahu- ja Arbitraažiliit teeb kampaaniat selle nimel, et valitsus kirjutaks DCA lepingusse, et Rootsi ei luba USA tuumarelvi oma pinnale.

Kristerssoni valitsus on omakorda öelnud, et seda pole vaja teha, sest parlament oli juba teinud otsuse keelata rahuajal tuumarelvad Rootsis.

Kuid peaminister ütles nüüd, et tuumarelvade vastuvõtmine sõja ajal on „teine ​​lugu”.

„Sõjaolukorras on see täiesti erinev asi, (see) sõltuks täielikult sellest, mis juhtub,” ütles ta avalik-õiguslikule ringhäälingule.

„Absoluutselt halvima stsenaariumi korral peavad meie maailmajao demokraatlikud riigid lõpuks suutma end kaitsta riikide eest, kes võivad meid tuumarelvadega ähvardada,” sõnas ta.

Ta rõhutas, et iga sellise otsuse tuumarelvade paigutamise kohta Rootsi langetaks Rootsi, mitte USA.

„Rootsi otsustab Rootsi territooriumi üle,” ütles ta.

Kuid ta rõhutas, et „kogu meie NATO liikmelisuse ja meie kaitse eesmärk on tagada, et sellist olukorda ei tekiks”.

Kui Ukraina oleks olnud NATO liige, poleks Venemaa seda rünnanud, ütles ta.

Veel üks märk sellest, et Euroopa riigid valmistuvad suureks kokkupõrkeks, võidakse Saksamaal lekkinud sõjaliste plaanide kohaselt tagasi tuua ajateenistus kõigile 18-aastastele.

Sõjalised planeerijad arutavad kolme võimalikku varianti tulevaste põlvkondade ettevalmistamiseks ulatuslikuks konfliktiks, millest kaks hõlmavad kohustuslikku sõjaväeaastat kõigile meestele, kui nad saavad 18-aastaseks.

On arusaadav, et ametnikud on Saksamaa kaitseministri Boris Pistoriusega peetavate arutelude viimases staadiumis ja eeldatavasti avalikustavad ametlikud plaanid järgmisel kuul, vahendab Sunday Telegraph.

Samal ajal ütles Pistorius ise, et on pärast eelmise nädala reisi Washingtoni veendunud, et Saksamaa vajab teatavat sõjaväekohustust.

Samuti kirjeldas ta varem kui „viga” riigi otsust peatada kohustuslik ajateenistus 2011. aastal.

Ühe ettepaneku kohaselt, mida Berliini sõjaväeplaneerijad kaaluvad, kutsutakse kõik mehed ja naised ajateenistusse, kui nad saavad 18-aastaseks.

Saksamaa senine kohustusliku ajateenistuse poliitika kehtis ainult meeste kohta.

Naiste kaasamine ajateenistusse nõuaks riigi põhiseaduse muutmist, kuid väidetavalt usuvad ministeeriumi siseringid, et muudatus „pälviks suure tõenäosusega ühiskonna heakskiidu”.

Teine ettepanek, mida kaitseministeerium peab „tugevaks signaaliks” nii liitlastele kui ka rivaalidele, kehtiks ainult 18-aastastele meestele, kuid kõiki ei valitaks, selgus lekkinud aruannetest.

Noormehed peavad täitma veebivormi ja seejärel saaks neid hiljem teenistusse valida.

Üks viimane võimalus oleks see, et kaitseplaneerijad otsustavad ajateenistuse taaskehtestamise vastu ja keskenduvad selle asemel praeguse sõjaväesüsteemi optimeerimisele proaktiivsemate värbamiskampaaniate kaudu.

Kuid see läheks vastuollu kaitseministri enda seisukohaga sel teemal.

Rootsi ja Saksamaa kommentaarid tulid vähem kui kaks nädalat pärast seda, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles, et on valmis saatma maaväed Ukrainasse, kui Putini väed murravad läbi rindejoone.

Mai algul avaldatud intervjuus ütles Macron, et vägede saatmise küsimus kerkiks „legitiimselt” esile, kui Kiiev ja president Volodõmõr Zelenski sellise palve esitavad.

„Ma ei välista midagi, sest me seisame silmitsi kellegagi, kes ei välista midagi,” vastas Macron küsimusele, kas ta jääb selle aasta alguses antud kommentaaride juurde, mis ei välista lääne vägede saatmist, mis tekitas elevust üle Euroopa.

Kardetakse, et Venemaa võib peagi Ukrainas märkimisväärset edu saavutada, kuna ta jätkab oma pealetungi Harkivi oblastis.

Moskva väed tabavad Vovtšanski linna kolmest suunast ja sunnivad tuhandeid tsiviilisikuid oma kodudest põgenema.

Möödunud reedel alustatud operatsioon, mis käivitati vaid mõned päevad pärast Putini ametisse astumist viiendaks presidendi ametiajaks, hõlmas Vene suurtükiväe ja õhurünnakuid Harkivi oblatsi linnades ja külades, enne kui Moskva väed taas üle piiri tungisid.

Ühe BBC-ga rääkinud Ukraina komandöri sõnul on Kiievi ressursid ammendunud, kuna väsinud sõdurid ootavad hädasti vajalikku Lääne relvastust, Putini väed lihtsalt „astusid sisse”, sest „puudus esimene kaitseliin”.

Sotsiaalmeedias levivad šokeerivad droonikaadrid näitavad, et Vene sõdurid marssivad läbi põldude Vovtšanskist põhja pool, ning Ukraina komandör Denõs Jaroslavski kurtis, et neid ei ole mineeritud ega kaitstud.

Nüüd on Vene üksused väidetavalt hõivanud neli piiri taga asuvat linna ja rajavad teed Harkivi linna poole.

Vovtšansk, mille sõjaeelne 17 000 elanikuga elanikkond oli kahanenud vaid 2500-ni, enne kui Venemaa eelmisel nädalal maapealset pealetungit uuendas, on tõusnud tähelepanu keskpunkti, kui Harkivi ja Donetski oblasteid haaravad lahingud.

Ukraina kohalikud ametnikud ütlesid, et nad kardavad, et Vovtšanski saatus võib peegeldada Bahmuti ja Avdijivka saatust – Ukraina linnad, kus ägedad võitlused ja kõrbenud maa taktika sundisid ukrainlasi taganema pärast kuudepikkuseid suuri kaotusi.

Samal ajal tunnistas Ühendkuningriigis ka peaminister Rishi Sunak ähvardavat laiema sõja ohtu, kuulutades: „Putini kergemeelsus on viinud meid ohtlikule tuumaeskalatsioonile lähemale kui kunagi varem pärast Kuuba raketikriisi.”

Kuid Sunak vaatas ka Ukraina sõjast kaugemale, hoiatades, et Suurbritanniat ootab ees üha ohtlikum tulevik, mis tuleneb „autoritaarsete riikide teljest”, kuhu kuuluvad Venemaa, Hiina, Iraan ja Põhja-Korea.

„Olen veendunud, et järgmised paar aastat on ühed kõige ohtlikumad, kuid samas kõige muutlikumad, mida meie riik on kunagi tundnud,” ütles Sunak.

Sunaki esinemine tuli pärast seda, kui Briti peaminister teatas taas keskendumisest julgeolekule, lubades suurendada kaitsekulutusi 2030. aastaks 2,5 protsendini SKTst.

Ta ütles ka, et maailm on aastaid „kõige muutlikum” ja Suurbritannia kaitsetööstus peab asuma „sõjaalusele” avaldustes, mis tehti eelmisel kuul koos NATO juhi Jens Stoltenbergiga Poola pealinna sõjaväebaasis.

Sunaki ettepanek viia Suurbritannia kaitsetööstus sõjalisele alusele tuli pärast seda, kui kindral Sir Richard Barrons hoiatas, et rahvas on konfliktiks Venemaaga väga vähe ette valmistatud, ja kutsus valitsust üles tegema suuri investeeringuid relvajõudude uuesti moodustamisse, et väljakutsega toime tulla.

„Venemaa on selgelt vihane ja relvastub ümber, nii et nende võime taastatakse ja kui tulistamine Ukrainas peatub, süüdistab Venemaa meid selles,” ütles ta selle aasta alguses.

„Me oleme juba vastasseisus Venemaaga. Praegu oleme otsustanud sellega väga vähe tegeleda,” sõnas ta.

„Külma sõja ajal oli armee alati valmis võitlema neljatunnise etteteatamisega. Kui külm sõda lõppes ja Ühendkuningriigi jaoks puudus eksistentsiaalse ohu tunne, lammutati see kõik,” lisas ta.

„Nüüd oleks meil vaja viis kuni kümme aastat ette teatamist Venemaa üllatusrünnakust, et sellega toime tulla. See valmistab sügavat pettumust,” märkis ta.

Kui Putini väed Ukrainas edu saavutasid, levis nädalavahetusel uudis, et ta vallandas oma kaitseministri ja asendas ta laiaulatuslikul ümberkorraldusel sõjalise kogemuseta „nukuga”.

Putin vallandas oma kauaaegse sõbra Sergei Šoigu (68) ja andis talle hoopis Venemaa riikliku julgeolekunõukogu sekretäri rolli.

65-aastane vähetuntud majandusteadlane Andrei Beloussov (65) on asendanud Šoigu kaitseministri ametikohal ning tema ülesandeks on rakendada tema arvutusoskusi ja bürokraatlikku järelevalvet, et kindlustada Venemaa võit Ukraina vastu.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles otsuse ajastust selgitades, et kaitseministeerium peab jääma „uuenduslikuks” ja kasutama paremini kaitsekulutusi, et Ukrainas võita.

See samm näib olevat solvav Šoigule, mehele, kelle Putin pani oma sõda juhtima, lähedasele liitlasele ja Venemaa pikima staažiga ministrile.

Siiani oli Putin seisnud Šoigu kõrval hoolimata sõjalistest tagasilöökidest sissetungi esimesel aastal ja tema avalikust vaenust Wagneri palgasõdurite juhi Jevgeni Prigožiniga, kes käivitas eelmisel aastal verise ülestõusu, nõudes Šoigu tagandamist.

Sõjalise juhtkonna ümberkorraldamine on suurim pärast seda, kui täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris algas.

Analüütikud väidavad, et majandusmehe määramine kaitseministriks viitab Putini soovile võtta sõjataktikas tihedam isiklik roll.

Vahepeal on Ühendkuningriigi kaitseminister Grant Shapps ennustanud, et uuest kaitseministrist saab lihtsalt üks Putini „nukkudest”.