Vene-Soome piirialal Karjala vabariigis Kostamuse lähedal peatati sel nädalal neli Süüria kodanikku. Vene julgeolekuasutuse FSB teatel olid migrandid teel Soome.
Esialgsetel andmetel peatasid Venemaa piiriametnikud süürlased piiriäärses metsas, vahendab Yle.
Lisaks pidasid julgeolekuorganid kinni autojuhi, kes oli migrandid piirialale viinud. Süürlasi ähvardab nüüd kuni viieaastane vanglakaristus.
Vene väljaanded Delovoi Peterburg ja Novaja Gazeta teatasid süürlaste kinnivõtmisest 8. mail.
Kostamuse kinnivõtmised on erilised, sest FSB on varem öelnud, et nad on vahistanud inimesi peamiselt Leningradi oblastis, Lahdenpohja rajoonis Karjalas ja Pihkva ning Kingissepa (soome keeles Jaama) rajoonis ehk piirkondades, mis asuvad Eesti lähedal.
Veebruaris teatas FSB, et võttis Leningradi oblasti piirialadel kinni vähemalt 67 kolmandate riikide kodanikku.
Veel novembris lähetas Venemaa oma hübriidoperatsiooni raames inimesi üle piiri, kuid nüüd on järsku hakanud piiritsoonis inimesi aktiivselt kinni võtma.
Mis juhtus?
Hübriidohtude ja Venemaa asjatundja Hanna Smithi hinnangul muutis märtsis toimunud terrorirünnak Moskvas vähemalt Venemaa poliitikat migrantide osas.
Kui kurjategijate side Tadžikistaniga avalikuks tuli, ei saanud Venemaa enam toetuda narratiivile, et ta on välismaalastele avatud ega suuda kontrollida liikumist läbi oma territooriumi. See oleks näidanud Venemaad nõrga riigina, mille kontrolliaparaat on ebaõnnestunud, ütleb Smith.
Smithi sõnul mõjutab olukorda näiteks Venemaa viimase aja poliitika, millega riik on püüdnud blokeerida haritud elanikkonna massilist väljarännet.
Vene valitsuse seisukohalt tunduks imelik, kui inimestel lubataks riigist läbi liikuda samal ajal, kui Venemaa karmistab riigist lahkumise seadusi.
Smithi sõnul ei ole Soome praegu Venemaa hübriidmõju sihtmärk number üks.
Soome piir on suletud. Kui siia hakatakse tulema, tähendab see, et Venemaa piirivalvurid on korrumpeerunud või ei ole olukorraga kursis ega suuda piiri kontrollida. Kumbki neist pole Venemaa jaoks hea variant, sõnab ta.
Hübriidoht on aga endiselt olemas, sest see on Venemaale kasulik.
Kuigi Poola on seekord hübriidohuks paremini ette valmistatud kui 2021. aastal, tuleb Venemaale ainult kasuks, kui Euroopa tähelepanu Ukrainalt ära pöördub, märgib ta.
Smith usub, et järgmisi mõjutamiskatseid näeb suvel Poola piiril. Araabia sotsiaalmeedia grupid arutavad juba reisimist Valgevenesse.
Yle on kevade jooksul jälginud araabiakeelsete sotsiaalmeediagruppide arutelusid sõnumiteenuses Telegram. Sotsiaalmeedia grupid paljastavad, et huvi Soome vastu on raugenud. Soomet mainiti viimati aprillis.
Ida-Soome ülikooli Karjala uurimisinstituudi asjatundja Joni Virkkunen sõnab, et tegemist võib olla lainelise liikumisega.
Kui arutelu käigus kerkib esile mõni marsruut, siis huvi selle vastu tavaliselt kasvab, märgib ta.
Virkkunen selgitab, et transiiträndes otsivad migrandid, erinevad abistajad ja inimsmugeldajad uusi teid ning liiguvad ühest kohast teise väga kiiresti.
Soome idapiir on suletud alates detsembrist.
Soome piirivalve andmetel on Soome saabunud pärast eelmise, 2023. aasta 31. juulit kokku 1319 varjupaigataotlejat.
Araabiakeelsetes sotsiaalmeedia gruppides ei usuta, et Soome võimud lähiajal oma piiripunktid avavad. Maismaapiiri ületamist nähakse keerulisena, sest info Venemaa võimude kinnivõtmistest piiritsoonis on jõudnud ka araabia keelt kõnelevate gruppideni.
Nüüd arutavad grupid alternatiivseid marsruute Euroopasse.
Yle pole suutnud kõiki sotsiaalmeedia gruppides levivaid väiteid iseseisvalt kontrollida, kuid arutelude põhjal tundub, et paljudel on plaanis suvekuudel ületada Valgevene-Poola piiri.
Paljud inimesed peavad nüüd parimaks võimaluseks laevareisi Türgist Kreekasse. Võimalike Lääne-Euroopa suundadena nähakse ka Serbiat ja Bulgaariat.
Marsruute mõjutavad paljud asjad. Näiteks maismaapiir, võimude tegevus mõlemal pool piiri ja korruptsiooni võimalus ehk kas piiriametnikele on võimalik üle piiri pääsemiseks altkäemaksu anda.
Liitlasriikide Venemaa ja Valgevene vahel piirikontroll praktiliselt puudub, mistõttu on Venemaalt Valgevenesse minek lihtne.
Telegrami sõnumite kohaselt on mõned juba teele asunud, et proovida väikeste rühmadena Poola piiri ületada.
Telegrami vestlusgruppides avaldatud kogemuste järgi on Poola piiri ületamine hetkel keeruline. Võimalik, et peab Valgevene metsades veetma kuni kümme päeva, enne kui avaneb sobiv aeg piiri ületamiseks.
Virkkunen toob välja, et Valgevene tembeldas end 2021. aastal hübriidmõjutuskampaanias praktiliselt transiitriigiks, kui riik läkitas tuhandeid migrante Poola piiri poole.
Ka Smithi sõnul on ilmne, et Venemaa on huvitatud sellest, et migrandid püüaksid Euroopasse jõuda Valgevene kaudu, kuigi Poola, Euroopa Liit ja NATO on seekord hübriidohuks paremini valmis kui 2021. aastal.
Kõik on seotud illusiooniga olukorrast. Venemaa tahab luua illusiooni relvastatud võimudest, okastraadist ja sõjalisest jõust, märgib Smith.
Venemaa asjatundja hinnangul õnnestus Soomel hästi tõrjuda Venemaa hübriidmõju, sest immigrantide riiki sisenemine oli hästi kontrollitud. Kuigi politsei oli nähtaval, võeti inimesi vastu korralikult ja viisakalt.
Ida-Soome ülikooli asjatundja Virkkunen on uurinud migrantide liikumist aastatel 2015–2016. Ka siis korraldas Venemaa hübriidmõjutuse kampaania.
Aastatel 2015–2016 ei teadnud paljud isegi, kus Soome asub. Tol ajal olid paljud täielikult inimsmugeldajate meelevallas, ütleb Virkkunen.
Nüüd on Virkkuneni sõnul migrandid ise olnud palju aktiivsemad. Mõne riigi või inimsmugeldajate roll ei ole rahvaste rändes enam nii kesksel kohal.
Näiteks araabiakeelsetes Telegrami gruppides jagavad migrandid infot ebausaldusväärsete smugeldajate kohta, organiseeruvad piiriületusel väikestesse gruppidesse ja küsivad autoreise Venemaalt Valgevenesse piiri ületamiseks.
